MTÜ Virumaa Tööstuspark soovib riigilt ligi poole miljoni euro suurust kahjutasu, süüdistades riiki piirkonna teise tööstuspargiarendaja, sihtasutuse Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (SAIVTA) soosimises ja seega kahju tekitamises ning konkurentsi moonutamises.
Virumaa Tööstuspark süüdistab riiki konkurentsi moonutamises
MTÜ Virumaa Tööstuspark on saatnud nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) kui ka rahandusministeeriumile kahju hüvitamise taotluse seoses sellega, et riik on SAIVTA-le tööstuspargi hinnangul ebaõiglaselt tasuta maad andnud ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu suurel hulgal toetusi jaganud, mis kvalifitseeruvad ühingu hinnangul ebaseaduslikuks riigiabiks, vahendab BNS.
Lisaks seisab kirjas, et MTÜ-l on õigus nõuda, et EAS ei tohiks edaspidi SAIVTA-le toetusi anda ning peaks tagasi nõudma juba antud ebaseadusliku riigiabi. Virumaa Tööstuspargi juhatuse liige Priit Kotkas ei soostunud BNS-ile kahju hüvitamise nõudeid detailsemalt kommenteerima, kuid ütles, et EAS ja riik ei ole SAIVTA tegevust toetanud määruste ja seaduste kohaselt.
Kotkas viitas piirkonna konkurentsivõime tugevdamise määrusele, mis tema sõnul ütleb, et toetust peaks saama piirkonnas esimesena tegutsev tööstusala, millel on ainuõigus ka järgnevatele toetustele. "Suur oli meie üllatus, kui hakati teisele riigi tööstuspargile toetusi paugutama. See on viinud piirkonnas hinnad maa alla ja nõudluse nulli," märkis Kotkas ja lisas, et SAIVTA-t on toetatud mängureegleid rikkudes.
Samas tõi Kotkas välja, et tegelikult ei ole neil konkureeriva tööstuspargi vastu midagi, kuna see elavdab Ida-Virumaa majanduselu ja annab tööd, kuid kahju hüvitamise nõue oli vastureaktsioon EAS-i ebaõiglasele käitumisele. «Meil on EAS-iga erimeelsusi ja nad tahavad meilt toetuse tagasimaksmist ligi poole miljoni euro ulatuses, mis puudutab tööstuspargi gaasiliitumisi,» märkis Kotkas.
«Meie tänane nõue tulenebki sellest, et EAS asus pahatahtlikule rünnakule meie vastu. EAS peab ka seadust täitma. Veelkord, meie jaoks on okei, kui sinna raha läheb, kuid see peaks minema olemasolevate reeglite kohaselt,» lisas ta.
SAIVTA tegevjuht Teet Kuusmik rääkis BNS-ile, et MTÜ Virumaa Tööstuspargi väited ja argumendid ei vasta lihtsalt tõele ning on ebakohased. «Esiteks, mis puudutab keelatud riigiabi, siis seda meie puhul kindlasti ei ole. Kaks rahvusvahelist õigusbürood on teinud selle kohta analüüsid ja õiguskindlus selle koha pealt on täielik,» ütles ta.
«Mis aga puudutab EAS-i «esimese öö õigust» ehk millistele tööstusaladele esimest toetust antakse, siis tegelikult said SAIVTA eelkäijad Narva Tööstuspark SA ja Jõhvi Tööstuspark SA EAS-ilt esimesena toetust. Selle loogika kohaselt ei tohiks MTÜ Virumaa Tööstuspark üldse toetust saadagi. Aga las see jääda juristide pärusmaaks,» märkis Kuusmik.
Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Armo Vask ütles BNS-ile, et praegu ministeerium analüüsib MTÜ pöördumist ja kujundab varsti seisukoha.
MKM-i avalike suhete nõunik Kadri Tonka vastas BNS-ile, et kõnealused vaidlused on pooleli ja heaks tavaks on pooleliolevaid kaasusi mitte kommenteerida. «Teiseks on mõlema juhtumi puhul menetlejaks või otsustajaks rahandusministeerium,» lisas ta.
MTÜ Virumaa Tööstuspark on ehitanud infrastruktuuri ja arendab Vaivara vallas asuvat Narva Äriparki, mis on ettevõtluspiirkond kaubandus-, logistika ja tööstusettevõtetele. Infrastruktuur on rajatud Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt kaasrahastatud piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi ja PRIA toel.
SAIVTA-le kuulub Ida-Virumaal Narva Logistika ja Tööstuspark, Jõhvi Logistika ja Äripark, Kohtla-Järve Tööstuspark, Kiviõli Ettevõtlusala ja Narva Kulgu Tööstuspark. Sihtasutuse Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus asutasid Eesti riik, Narva, Jõhvi vald, Kohtla-Järve, ja Kiviõli 2009. aasta lõpus.
SAIVTA on varem BNS-ile öelnud, et tööstuspargi esimesed arendusprojektid Narvas ja Jõhvis peaks lähema 2-3 aasta jooksul piirkonnas juurde looma kuni 1500 töökohta.