Kaupmehed alkoholi ostmisel lauskontrolli ei toeta

Selle aasta alguses Tartu Postimehe tehtud eksperimendi käigus õnnestus kahel tüdrukul osta poodidest just see kogus alkoholi. Foto: Margus Ansu

Hiljuti tehtud testostud näitasid, et pea pooled müüjad ei küsi alkoholi ostmisel noortelt dokumenti, kuigi kaupmeeste liit seda nõuab. Sellegipoolest ei pea liidu juht Riin Savi põhjendatuks mõnes riigis levinus praktikat, kus dokumenti peavad esitama kõik ostjad.

Miks algatas kaupmeeste liit mõne aja eest uuesti kampaania, et müüjad hakkaksid dokumenti küsima noortelt alkoholi ostjatelt?

 Siin on üks eesmärk - takistada täiskasvanutele mõeldud kauba müüki alaealistele, takistada alkoholi kättesadavust alaealistele. See on teema, mis ei saa kunagi nö vanaks. 2015.aasta kevadel tõusetus teema uuesti, kuna kaupmeeste liit andis koostöös sotsiaalministeeriumiga ja  tervise arengu instituudiga välja alkoholimüügi juhendi, mis on kauplustele  teenäitajaks vastutustundliku alkoholi müügil ning ka müüjale toetavaks materjaliks. Müüjale on suureks abiks see, kui on selged juhised, mille järgi toimida. Lisaks üldiste reeglite väljatoomisele ja selgitamisele on juhendis toodud ka erinevaid lauseid müüjale, kuidas kliendilt dokumenti küsida ning kuidas probleemse kliendiga hakkama saada).

 Alkoholimüügi juhendi välja andmisega rõhutati uuesti üle, et dokumenti tuleks küsida kõikidelt klientidelt, kes näevad välja nooremad kui 30.  Seda seetõttu, et kliendi vanuse äraarvamine ei ole lihtne. Tõstes vanusekünnist 30 aastani, aitame kaupluse personalil dokumendi küsimist lihtsamaks muuta. Vanusekünnise tõstmine peaks aitama nii müüjale kui kliendile dokumendi küsimist ja näitamist tavapärasemaks muuta, nii et see oleks meile kõigile harjumuseks ja normiks.

Mis võib olla põhjuseks, et kampaaniast hoolimata müüjad siiani ei kontrolli alkoholi ostmisel dokumente?

 Dokumendi mitte küsimisel on mitmeid inimlikke põhjuseid – vahel unustatakse, teinekord on ajasurve, siis jälle peetakse inimest täisealiseks jne. Viimasel kaupmeeste liidu korraldatud alkoholimüügialasel seminaril ilmnes aga tugevalt ka hirm konfliktsete olukordade ees, mis dokumendi küsimine võib tekitada – äkki inimene on täisealine, aga tal pole dokumenti kaasas; äkki hakkab klient vaidlema, see teeb teistele klientidele kassajärjekorras seismise pikemaks ja ebamugavamaks ning tingib nende negatiivse reaktsiooni jne … Lisaks on probleemiks väiksed kauplused, kus müüja on tihti müügisaalis üksi ja kolleegi või turvatöötaja tuge ei ole.

Kas peate Eestis põhjendatuks näiteks Austrias või USAs kehtivat korda, kus kõik alkoholi ostjad näitavad dokumenti?

 Ma ei näe, et Eesti ühiskonnas oleks vaja kopeerida teiste riikide poliitikaid ja halduspraktikaid, eriti kui tegemist on absoluutsete reeglite ning keeldude ja käskudega. Eesti on väike riik, meil on nutikad inimesed ja me saame endale lubada paindlikkust ning eesmärgipõhiseid  poliitikameetmeid.  Tegeleme oma probleemide lahendamisega ise, proportsionaalselt ja eesmärgipäraselt. Meil on ju üks ja selge eesmärk – et alkohol ei satuks alaealiste kätte. Dünaamika on positiivne, näeme, et järjest rohkem küsitakse dokumenti. Seega ma leian, et oluline on vaadata ja uurida, miks teatud juhtudel  siiski ei kontrollita noortel dokumenti. Ja selles osas jõupingutusi teha. Kõikidelt dokumendi küsimine ei ole proportsionaalne eesmärki arvestades.

 Tuleb tegeleda järjepidevalt müüjate koolitamise ja toetamisega alkoholi müügil. Siin on aga ka teine pool ehk kliendid ise – me kõik saame siin kaasa aidata, näidates rõõmsalt dokumenti, kuigi vanus seda ammu ei nõuaks (näiteks täname müüjat komplimendi eest) ning olla mõistvad kui kassajärjekord venib, sest eespool on müüjal probleeme dokumendi kontrollimisega.  Ühiskondlikud normid muutuvad aeglaselt, seda enam peab siin olema järjekindel ja tegelema üldiste hoiakutega, mis loovad suuremat mõistmist.