Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/21/11590184t1hfb7d.png)
Nii Liviko kui ka Saku õlletehas eitavad, et Ikla piiripunkti lähedal tegutsev alkoholikauplus on nende lobiprojekt, sundimaks valitsust alkoholiaktsiisi alandama. Töö- ja terviseminister kinnitab, et temalt aktsiisi langetamisele toetust oodata kindlasti ei maksa.
«Praegu on nii, et Eesti kaupmehed müüvad Eesti tarbijale Eesti alkoholi, aga teevad seda Lätis, ainsa eesmärgiga vältida aktsiise ning suurendada oma tulu – ja süüdistavad selles valitsust!» ütles töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski (SDE). Ta lisas, et aktsiisi laekumine on teisejärguline mure – palju suurem probleem olevat piiriäärsete poodide juures see, kuidas piiriülese kaubandusega püütakse õõnestada aktsiisitõusu eesmärki, rahvatervise edendamist.
Ossinovski sõnul pole valitsus aktsiiside alandamist arutanud. Küll aga analüüsivat rahandusministeerium pidevalt olukorda.
«Kindlasti pole aga õiged need arvud, mida alkoholitootjad oma PR-kampaanias kasutavad,» kinnitas ta. Ühtlasi ütles Ossinovski, et temalt toetust alkoholiaktsiisi langetamisele oodata ei tasu.
Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu andmetel müüdi juuni lõpus 18 protsenti Eestis tarbitavast kangest alkoholist Lätis, kuu varem vaid kümme protsenti. Tänavu on liidu liikmete läbimüük Lätis iga kuu kahekordistunud.
«Eestile jääb tänavu piirikaubanduse mõjul laekumata 15–20 miljonit eurot aktsiisi ja käibemaksu alkoholilt, mis müügiks Lätti viiakse, kuid Eestisse tagasi tuuakse,» teatas liit.
Eesti juhtivaid alkoholifirmasid (müüvad kokku umbes 70 protsenti Eesti kangest alkoholist ja veinist) ühendav alkoholitootjate ja maaletoojate liit leiab ühtlasi, et 2016. aasta alkoholiaktsiisi tõus tuleks tagasi pöörata. «Aktsiise tuleks tõsta inimeste palgakasvuga samas tempos, mitte käsitleda alkoholiaktsiisi põhjatu ja kaasmõjudeta tuluallikana,» ütles liidu tegevjuht Nele Peil eile saadetud pressiteate vahendusel.
Rahandusministeeriumi andmeil on poole aastaga laekunud riigieelarvesse 128 miljonit eurot alkoholiaktsiisi, mis moodustab 52 protsenti aasta laekumiseks oodatud 248 miljonist eurost. Seega ei näe ministeerium olukorda sama mustades toonides kui alkoholitootjad. Viimastel kuudel on laekumine pigem suurenenud: juunis kosus riigikassa aktsiiside toel 14,5 miljoni euro võrra.
Piirikaubanduse 18-protsendiline osakaal Eesti kange alkoholi müügist on ministeeriumi hinnangul aga liialdatud. «Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu andmete põhjal on Eestist Lätti liikunud müügi osakaal kuus kuni seitse protsenti,» ütles rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov kolmapäeval «Aktuaalsele kaamerale».
«Valitsus peaks astuma aktsiisitõusuga sammu tagasi, sest muidu on ohus riigikassa täitumine,» ütles Liviko juht Janek Kalvi, kes tunnistas, et aktsiisi laekub praegu ootuspäraselt, kuid tõde selgub tema hinnangul sügisel. «Meie turuosalisena juba näeme, et katastroof on ukse ees,» kuulutas ta.
Livikos ei vaadata aga piirikaubandust juhatuse esimehe sõnul kahjurõõmsalt pealt, pigem tuntakse muret. «Muidugi ei hõõru me siin käsi ega parasta, et näete nüüd, läks ikkagi nii, nagu me ütlesime,» viitas Kalvi alkoholitootjate kunagisele hoiatusele, et hüppeline aktsiisitõus käivitab viinaralli Lätti.
Kalvi kinnitas, et Alko 1000 on Liviko jaoks oluline klient, sest ettevõte müüb piiripunktis tegutsevatesse kauplustesse suurtes kogustes kaupa ning selline klient saab muidugi ka hea allahindluse.
«Kuna Alko 1000 tellitavad kogused on praegu väga suured, siis saavad nad ka suuremat allahindlust, sest Liviko teeb oma klientidele soodustusi vastavalt kogusele. Mingit hindadega erikohtlemist siin pole,» kinnitas Kalvi. Ühtlasi väitis ta, et Ikla pood pole kuidagi Livikoga seotud.
Saku õlletehase juht Margus Kastein ütles, et piirikaubandus Lätiga on tema firmale halvasti mõjunud. «See on Eesti joogitööstusele tohutu löök, mis sunnib ümber vaatama ettevõtete strateegiaid, investeeringuid ja mõjutab otseselt ettevõtete majandustulemusi,» teatas Kastein. Samas ei vähene tema hinnangul Eestis alkoholi tarbimine, sest ostetakse hulgi ning soetatakse varusid.
Eestist tulevate ostjate mõju olevat Lätis aga juba selgesti näha. «Läti aktsiisilaekumine on viimastel kuudel kasvanud keskmiselt 35 protsenti, samas on Läti enda õlleturg kahanenud kaheksa protsendi jagu – see on selge märk, et Eestist tulevad inimesed panustavad Läti riigikassasse,» selgitas Kastein. Saku ennustuse järgi ostetakse aasta lõpuks kümme protsenti Eestis tarbitavast õllest Lätist.