/nginx/o/2016/07/14/5621869t1h0e89.jpg)
Suvistel nädalavahetustel toimuvad mitmed suurüritused, milleks on festivalid, kontserdid või teatrietendused.
Läbiotsimisest keeldudes ei pruugi suurüritusele pääseda (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tavareegliks on igale üritusele minnes enda kott esmalt turvateenistusele üle näidata, mis võib tunduda nii mõnelegi külastajale ebameeldiv ja tekitada küsimuse, kas taoline käitumine on üldse seaduslik.
Kas turvatöötajal on selleks üldse juriidiline õigus antud ning kui külastaja läbivaatlusest keeldub, kas see võib takistada teda ka piirkonda sisse pääsemiseks?
Turvateenistuse firma Meeskonna esindaja Jaanus Pildi sõnul tuleneb antud õigus turvaseaduse paragrahv viie alusel, mille alusel sõlmitakse leping turvaettevõtja ja teenuse tellija vahel.
«Lepingus määratakse ära õigused, kohustused, vastutus ning objekti valve ja kaitse tingimused. Lisaks ka kohalikes omavalitsustes avalike ürituste kooskõlastamise korra järgi sätestatakse avaliku ürituse piirid ja avaliku ürituse korraldaja kehtestab ürituse külastajate turvalisuse tagamiseks ka ürituse sisekorra, mille järgmise õigus ja kohustus on määratud turvaettevõttele,» sõnas Pilt.
Meeskonna sõnul on üritusele sissepääsu piletit soetades külastajal võimalus ja ka kohustus tutvuda ürituse sisekorra eeskirjadega (mis on avalikud ja asuvad, kas ürituse veebilehel või ka toimumiskohas sissepääsudes), kus on sätestatud käitumisnormid ning ka loetelu keelatud esemetest, millega ei ole lubatud siseneda ürituse territooriumile. Samuti on tavapärane, et keelatud esemete piktogrammid on näha ka pileti pöördel.
«Ürituse külastajate turvalisuse tagamiseks teostatakse üritusele külastajatele mõeldud sissepääsudes isiku ja tema asjade läbivaatus, mis on vabatahtlik, kuid turvatöötajatel on õigus mitte lubada ürituse territooriumile külastajaid, kes keelduvad isiku ja temaga kaasas olevate asjade kontrollist,» lisas Pilt.
Pildi sõnul on tegu elementaarse kontrolliga, et tagada ohutus kõikidele külastajatele.
Justiitsminsteeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuuliku sõnul on võimalik, et turvatöötaja poolne läbiotsimine ja ürituselt minemasaatmine on tegelikult üritusest osavõtja ja ürituse korraldaja kokku lepitud.
«Põhimõtteliselt on näiteks suurkontserdite Leping ürituse korraldaja ja osavõtja vahel sõlmitakse reeglina pileti ostmisel. Lepingu järgi peab ürituse korraldaja korraldama lubatud ürituse ning selle ärajäämisel kompenseerima piletihinna, osavõtja saab õiguse üritusel osaleda ja peab selle eest maksma ka raha,» sõnas Tuulik
Lisaks võib Tuuliku sõnul lepingu osaks saada ka ürituse korraldaja poolt välja töötatud tüüptingimused. Näiteks nõuded, et enne ürituse toimumise alale saabumist otsitakse osavõtja läbi ja kontrollitakse, et poleks kaasas keelatuid kaupu, milleks võib olla näiteks alkohol.
«Üldjuhul nõustuvad inimesed lepingu tüüptingimustega, kui nad pileti ostavad ja teevad linnukese vastavasse kasti internetis vms. Seega tasub neid tingimusi ka lugeda,» sõnas Tuulik.
Tuulik sõnas veel, et kui on tegu avaliku üritusega siis võib turvakontrolli ja vallasasja läbivaatuse teostada üksnes korrakaitseorgan ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks ning rikkumise kõrvaldamiseks korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.