Tööloa saamise šansid jäävad Soome jõudnud pagulase jaoks õhkõrnaks

Iraagi asüülitaotlejad Hennala pagulaskeskuses Lahtis. Foto: Jussi Nukari/Lehtikuva

See, et Soome jõudnud inimene saab pele asüülitaotluse tagasilükkamist tööloa, õnnestub vaid vähestel. Möödunud aastal riiki saabunud 35 000 pagulasest 110 esitas sellel alusel asüülitaotluse ning vaid 49 neist rahuldati.

Sellel aastal on tööloa alusel asüülitaotluse esitanud 52 Soome jõudnud pagulast ja vaid 15 neist on rahuldatud, vahendab Helsingin Sanomat. Peamiseks põhjuseks, miks tööloa alusel esitatud asüülitaotlused seni rahuldamata on jäetud, on see, et tegemist on kas ajutiste töökohtadega või tegemist on töökohtadega, mida võiks ka mõni soomlane täita.

Helsingin Sanomat intervjueeris Iraagi päritolu Atheer Dhia Salahdeni, kes on kohaliku Punase Risti organisatsiooni kaudu Kirkkonummi Prismas praktikal, olles seal kauba välja panija. Tema esimene asüülitaotlus sai kuu aega tagasi negatiivse vastuse.

Sellest hoolimata loodab ta lähiajal siiski saada püsiva töölepingu, mis annaks talle võimaluse uue asüülitaotluse esitamiseks. «Ma olen valmis tegema ükskõik, millist tööd,» lausus Salahden väljaandele, kuigi tunnistas ka, et ei ole kõige optimistlik selle leidmise väljavaadete osas.

Samas ei ole asüülitaotluse esitamine tööloa alusel Soomes üldse mitte odav lõbu. Soome kodakondsusameti ametniku Soila Keräneni sõnul maksab see 500 eurot. Ta pakkus, et see võib olla ka põhjus, miks sellel alusel asüülitaotluste esitamise arv on Soomes tagasihoidlik - mitte kõik ei ole valmis sellist summat välja käima.

Kodakondsusameti vaneminspektor Tiina Järvineni sõnul on asüülitaotlejatest vähemalt kaheksa kümnest teevad Soomes mingit liiki tööd, kuigi ametlik statistika selle tõestamiseks puudub.

Põhjusi, mis teeb tööloa alusel asüüli taotlemise Soomes keeruliseks, on veel teisigi. Näiteks ei aktsepteerita Soomes Iraagi juhiluba, mistõttu ei võtaks keegi sealt pärit inimesi ametlikult autojuhina tööle.

Samas näitab Soomes statistikaameti hiljutine uuring, et vähemalt 92 protsenti küsitletud ettevõtetest on nõus pikemaks ajaks pagulasi tööle võtma, kui nad on mõnda aega Soomes elanud. Kolm neljandikku ettevõtetest on valmis võtma tööle pagulasi, kes on saanud eluloa.

Küll aga ei ole ettevõtlikud nii entusiastlikud selliste pagulaste tööle võtmise osas, kelle soome keele oskus jätab soovida. Nimelt leidis 86 protsenti ettevõtetest, et keeleoskus võiks saada suurimaks takistuseks mõne pagulase tööle võtmisel.