Sõerd kahtleb, kas valitsus suudab struktuurse tasakaalu põhimõttest kinni pidada

Aivar Sõerd Foto: Jaanus Lensment

Riigikogu rahanduskomisjoni liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd (RE) kahtleb, kas valitsus suudab kinni pidada eelarve koostamisel prioriteetseks peetava struktuurse tasakaalu põhimõttest. Tema erakonna- ja komisjonikaaslane, riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer kinnitab aga, et riik ei kavatse struktruursest eelarvetasakaalu põhimõttest taganeda.

Kuigi lõpliku vastuse annab augustis valmiv uus rahandusministeeriumi prognoos, on Eesti Sõerdi sõnul juba näinud eelarvestrateegias taganemist varasemast ülejäägi eesmärgist, vahendab ERRi uudisteportaal.

«Samuti on rahandusministeerium loobunud varasemast eesmärgist taastada Eesti reservid kriisieelsel tasemel, see aga pole õige valik - kui me nii jätkame, siis on küsitav, kas me suudame toime tulla võimalike tuleviku kriisidega,» lausus Sõerd.

«Struktuursest tasakaalust kinnipidamine on oluline ning pole põhjust kahelda, et valitsus sellest taganeks. Eesti riigi rahandus on Euroopa Liidus üks korrektsemaid ning riigi eelarvepositsiooni nõnda mustades toonides kirjeldada pole põhjust,» tõrjub riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holmser Sõerdi väljendatud hirmu.

Loe pikemalt ERRi uudisteportaalist.

--

Rahandusminister Sven Sesteri kommentaar:

Riigieelarve struktuurse tasakaalu nõue tuleneb seadusest ja seda pole võimalik eirata. Valitsuse eelarve eesmärgid on kirjas riigi eelarvestrateegias ja need on meile aluseks otsuste tegemisel, tehes vajadusel korrektuure nii tulu- kui ka kulupoliitikas.

Oleme viimastel aastatel oma eesmärke mitte ainult täitnud, vaid ka positiivselt ületanud. Seda nii struktuurses kui ka nominaalses positsioonis. Ka 2017. aastaks planeerime struktuurset ülejääki 0,2 protsenti sisemajanduse koguproduktist.

Rahandusministeeriumi uus majandusprognoos, mis valmib augusti lõpus, annab meile viimase parima teadmise vahetult enne riigieelarve kokkupanekut. Kui peaks olema vajadus, saame lähtudes majandusprognoosist teha täiendavaid eesmärgist tulenevaid korrektuure.

Mis puutub raha igapäevasest ringlusest kõrvaldamisse ja reservidesse kogumisse, siis reservidesse tuleb raha panna siis, kui majanduses on ülekuumenemise oht ja on vajalik majandust jahutada.

Hetkel on Eesti majanduskasv nii meie kui ka rahvusvaheliste ekspertide analüüsile tuginedes pigem allpool potentsiaali.