/nginx/o/2016/07/14/5620041t1h5db4.jpg)
2015. aasta sama perioodiga võrreldes on õnnetuste arv jäänud sarnasele tasemele, kuid vähenenud on raskete tagajärgedega õnnetuste arv. Vanuselises jaotuses toimus enim õnnetusi kuni kümneaastaste lastega.
Elektriõnnetusi toimus enim kümneaastaste lastega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) statistika kohaselt toimus selle aasta esimeses pooles 21 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, milles sai tõsisemaid vigastusi kaks ja kergemaid vigastusi 19 inimest, hukkunuid ei olnud. Enamus õnnetusi (81 protsenti) toimus kodudes või nende lähiümbruses, 19 protsenti juhtudest olid paraku tööõnnetused. Kodustes oludes toimusid õnnetused elektriohutusnõuete eiramise ja hooletuse tõttu. Täpsemalt katkiste elektrijuhtmete või -seadmete kasutamisel või elektriseadmete kasutamisel mitteettenähtud otsatarbel.
Tööõnnetused toimusid elektritööde käigus jaotlates ja õhuliinidel. Tööõnnetuste põhjusteks olid elektriohutusnõuete eiramine ja hooletus, aga ka mittekorras elektriseadmed ja isikukaitsevahendite puudumine. Piirkonniti toimus õnnetusi kõige rohkem Põhja-Eestis- Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal (76 protsenti õnnetustest).
Vanuselises jaotuses toimus enim õnnetusi kuni kümneaastaste lastega (33 protsenti õnnetustest). Tüüpiliseks põhjuseks oli siin esemete pistmine pistikupesade kontaktidesse. Õnnetusi toimus ka katkiste juhtmete või pikendusjuhtmete tõttu toas ja õues ning mittekorras või oludele mittevastavate elektriseadmete tõttu vannitoas.
Elektriõnnetuste vältimiseks tuleb alati järgida ohutusnõudeid:
• Elektriseadmeid tohib kasutada üksnes kasutusjuhendis ettenähtud viisil ja oludes.
• Nähtava rikkega elektriseadmeid ei tohi kasutada ega jätta laste käeulatusse.
• Maja või korteri elektrisüsteemi on soovitav paigaldada rikkevoolukaitselüliti, mis kaitseb elektrilöögi ja tulekahju eest.
• Kui elektriseadme ohutuse osas tekib kahtlus, tuleb pöörduda elektriala spetsialisti poole, mitte hakata seadet ise parandama.
• Elektritöid võivad teha vastava ettevalmistusega elektritööde tegijad.
• Lastega tuleb rääkida elektriga seotud ohtudest, sealhulgas elektriliinide ja alajaamadega seotud ohtudest. Samuti tuleb õpetada lapsi elektriseadmeid õigesti kasutama ning rikkega seadmeid ära tundma.
• Tööõnnetuste vältimiseks tuleb kõigil asjasse puutuvatel osapooltel kinni pidada kehtestatud ohutusnõuetest ja –reeglitest.