Tühjad lauad ootavad välismaiseid IT-spetse. Või pigem siiski mitte?

Eesti IT-sektor vajab hädasti välistööjõudu, puudu on tuhandeid spetsialiste. Vaatamata riigi turundustegevusele, kimbutab siia saabunud välistöötajaid mitu probleemi, oluline osa neis on mängida bürokraatial. Tagatipuks võivad välistöötajad end leida istumas ametniku vastas, kes ei oska inglise keeles suhelda.

«Tere, ma olen Eestist. Või saab ka öelda, et olen tulevikust – seda olen isiklikult kogenud, kui olen reisinud mööda maailma ja näinud, kuidas asju tehakse mujal».

Need read kuuluvad president Toomas Hendrik Ilvesele, kes astub üles välistööjõu riiki meelitamiseks mõeldud veebilehele Work in Estonia postitatud videos. Ilves reklaamib seal Eestit kui üliarenenud paika, kuhu ülejäänud riigid töö, õppimise, äriajamise ning valitsusega suhtlemise vallas jõuavad hea õnne korral kümne aasta pärast.

«Kui tahate näha tulevikku, kui tahate elada tulevikus, kui tahate olla osa tulevikust – tulge siia tööle!» kõlavad Ilvese suust promoklipi viimased sõnad.

Tegelik olukord ei pruugi aga sageli tulevikku meenutada.

Tartu ülikooli majandusteaduskonnas kaitses Aino-Silvia Tali hiljuti magistritöö, mis puudutab just IKT-sektorisse välistööjõu värbamisega seotud probleeme. Töö autori väitel on tema uurimuse näol tegemist Eesti esimese selleteemalise kvalitatiivse analüüsiga.

Teemavalik on igati põhjendatud: 2013. aastal valminud poliitikauuringute keskuse Praxis prognoosi järgi on aastani 2020 Eesti IKT-sektorisse vaja kuni 8600 lisainimest. Konkreetselt IKT-erialast ettevalmistust nõudvatele ametikohtadele on juurde vaja kuni 4460 töötajat. Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu raporti järgi on pooltel Eesti ettevõtetest raskusi IKT-oskusi nõudvate positsioonide täitmisega. Eesti pole aga ainulaadne ning tegemist ongi üle-euroopalise probleemiga: 2020. aastaks on Euroopas puudu hinnanguliselt 825 000 IKT-spetsialisti.

2020. aastaks on Euroopas
puudu hinnanguliselt

8

2

5

  

0 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0

0 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0

0 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0

IKT-spetsialisti.

Probleemist on aru saadud ka riigi tasandil. Vabariigi valitsuse tegevusprogramm aastateks 2015-2019 pöörab rõhku Eesti ülemaailmsele turundamisele ajude ja töökohtade sihtkohana ning sisserände piirarvu suurendamisele IKT-valdkonna arendamiseks. Sellegipoolest leidub hulgaliselt takistusi, mis Eestisse saabuvale välistööjõule peavalu valmistavad.

Magistritöö kiidab küll Work in Estonia tegevust Eesti firmade tutvustamisel, kuid sellest jääb väheks. Tali arvates võiks mõelda eraldiseisva tipptasemel eestkõneleja ametikoha loomisele, kelle töö oleks Eestit ja meie ettevõtteid rahvusvaheliselt esindada. Ta ütleb, et seda ei tasuks alahinnata ja meenutab peaminister Taavi Rõivase mõne kuu tagust ülesastumist USA jutusaates «The Daily Show». «See jäi paljudele silma,» ütleb ta.

Tali, kes intervjueeris oma uurimuse käigus kokku kümmet välistöötajat ning nelja personalijuhti erinevates Eesti IKT-ettevõtetes, räägib, et kiireim lahendus, mida tema näeb, on olemasoleva info täiendamine. «Kui ise PPA (politsei- ja piirivalveameti) kodulehel ringi vaadata, siis infot leidub, aga seda on nii palju, et inimesel on raske leida just teda puudutavat teavet,» nendib ta.

Tali sõnul tuleks parandada info kättesaadavust ning muuta see kergemini hoomatavaks. Üheks viisiks, kuidas seda teha, oleks magistritöö järgi kõikide avalike teenuste info koondamine ja süstematiseerimine ühtsese veebiportaali. Oluline oleks ka eesti-, vene- ja ingliskeelse teabe ühtlustamine. «Kui me räägime Eesti aktraktiivsuse tõstmisest sihtriigina, siis see on muidugi väga suur teema, ent informatsiooni täiendamine oleks lihtsaim ja kiireim samm,» räägib Tali. Seda peaks vedama näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) koos EASiga, kaasates IKT-ettevõtteid.

Suure probleemina toob aga Tali töö välja ametnike kehva keeleoskuse. Tali sõnul on see probleem nii PPAs kui ka kohalikes omavalitsustes. «Kui välismaalane läheb end registreerima ja tal on ees inimene, kes räägib ainult eesti keelt, siis ma ei saa aru, kuidas see inimene saab üldse sel kohal töötada,» on Tali nõutu. Tema väitel on ametiasutustel eeldus, et keegi ettevõttest käib alati töötajatega kaasas ning aitab näiteks dokumente tõlkida. «Avalikus sektoris võiks tekkida arusaam, et võõrkeeleoskus neil ametikohtadel, kus töötajad tegelevad välismaalastega, on hädavajalik,» ütleb Tali.

Lars Eckarti lugu Leonardo Ortego lugu

---

Mulle anti eestikeelne vorm, mille pidin ära täitma. Sain ka lugeda dokumendi ingliskeelset lühikokkuvõtet, ent allkirja pidin andma eestikeelsele vormile.

 

Üks välistöötaja on seda isiklikult kogenud. «Kui läksin elanike registriteenistusse end elanikuna arvele võtma, ei osanud ametnik sõnagi inglise keelt,» räägib Lõuna-Saksamaalt Eestisse elama tulnud Lars Eckart. «Mulle anti eestikeelne vorm, mille pidin ära täitma. Sain ka lugeda dokumendi ingliskeelset lühikokkuvõtet, ent allkirja pidin andma eestikeelsele vormile,» ütleb mees.

Eckart saabus siia pärast ülikooli lõpetamist ning on elanud Tartus juba üle kolme aasta. Kogu selle aja on ta töötanud tarkvaraarendajana mobiilimaksete teenusepakkuja Fortumo heaks. Üldiselt on äsja isaks saanud mees Eesti eluga rahul ning kiidab mugavat ja paberivaba asjaajamist internetipanganduses või tuludeklaratsiooni täitmisel. Eckart tunnistab samas, et kindlasti on tal olnud lihtsam hakkama saada, sest juba enne Eestisse kolimist oli tal siin kohalik sõbranna, kes aitas teda näiteks Tele2 esinduses mobiililepingu sõlmimisel, sest ka seal ei osanud teenindaja inglise keelt.

---

Kõigil aga sellist abikätt võtta pole, mistõttu leiab mees, et kasu oleks veebilehest, kuhu oleks koondatud kogu riiki saabumisega ning siin enda sisseseadmisega seonduv informatsioon sammhaaval lahtikirjutatuna.

 

Seda, et Eesti ametnikud võiksid paremini võõrkeeli osata, leiab ka mehhiklane Leonardo Ortega, kes on enne neli aastat tagasi Eestisse saabumist elanud ka aasta aega vahetusüliõpilasena Tšehhis. «Välismaalase jaoks on see üllatav, et inglise keelt ei osata,» sõnab Playtechis tehnilise kliendihaldurina töötav Ortega. «Paljud ametnikud oskavad vaid eesti või vene keelt ning väga palju sõltub konkreetsest ametnikust, kes parajasti inimesi vastu võtab,» räägib mees puhtas eesti keeles, mida ta hakkas õppima Tartu ülikoolis magistrikraadi omandades. Hiljuti tunnistati tema riigikeele oskus C1 taseme vääriliseks.

Ortega arvates võiks PPAs olla spetsiaalne välismaalastele mõeldud teenindusgrupp, kes oskaksid piisaval tasemel inglise keelt ning valdaksid infot, mida mehe sõnul PPA kodulehelt inglise keeles kergesti ei leia. Ka Ortegat aitasid oluliselt Tšehhis elades kohatud eestlastest tuttavad. Kõigil aga sellist abikätt võtta pole, mistõttu leiab mees, et kasu oleks veebilehest, kuhu oleks koondatud kogu riiki saabumisega ning siin enda sisseseadmisega seonduv informatsioon sammhaaval lahtikirjutatuna.

Samas on olukord mehhiklase sõnul viimastel aastatel paranenud: PPA kodulehel olevad tõlked on põhjalikumad ning lisaks on kasu sellistest veebilehtedest nagu Work in Estonia ning Study in Estonia.

Nii Eckartile kui ka Ortegale meeldib Eestis elada ning mõlemad mehed on leidnud ka eestlannadest elukaaslased. Olgugi et Ortega meelest on Eesti aktraktiivne sihtkoht oma hea elukvaliteedi, töö- ja puhkeaja vahekorra ning puhta looduse ja värske õhu pärast, polevat Eesti maailmas eriti tuntud. Tema enda kaasmaalased valivad Euroopas töötamise soovi korral pigem Saksamaa, Hispaania või Inglismaa vahel. Ortega sõnu kinnitab ka Eckart: «Eesti pole Saksamaal eriti tuntud, veel vähem teatakse IT-sektori kohta,» nendib sakslane.

Pipedrive'i lugu

Müügitarkvara arendav Pipedrive, kelle Tallinna kontori 150 töötajast moodustavad välismaalased 40%, on hästi kursis välistöötajate probleemidega. Nemad on oma riiki saabuvate uute töötajatega käinud ise näiteks PPAs asju ajamas, et ühiselt elamisloa taotlusi täita.

Olgugi et ettevõte näeb ka ametnike keeleoskuses probleemi, toob firma suurema takistusena välja selle, et PPAs on tööl lihtsalt liiga vähe inimesi. «Kui me asjadest õigesti aru saame, siis igal nädalal saabuvaid sadu ajutise elamisloa taotlusi menetleb PPAs kaks inimest,» märgib Martin Kõiva, kes vastutab Pipedrive'is klienditoe- ja müügijuhtimise eest Euroopas. «Need inimesed on hästi tublid, aga nad lihtsalt ei jõua,» lisab ta.

Pipedrive'is on tekkinud kogukond välismaalastest, kes on Eestis elanud juba aastaid ning kes saavad värskeid kolleege nõustada, kuidas lihtsamini asju ajada. Näiteks Brasiiliast, mis on ettevõtte jaoks oluline turg, on pärit ligi 20 Pipedrive'i töötajat. Üks neist, viis aastat siin elanud tootedisainer Cesar Zeppini, kellele meeldib eestlaste tervislikkus ning side loodusega, ütleb aga, et paljud Eesti firmad ei tea isegi, mida nad välistööjõu palkamiseks tegema peavad. «Huvi välismaalaste vastu on suur, aga internetist leiab nende töölevõtmise kohta napilt infot,» ütleb Zeppini.

Hiljuti sai ka Postimehe vahendusel lugeda Memokraadi blogis ilmunud välisspetsialisti lugu tema «seiklustest» Eestis. Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit Justin Zehmke, kes töötab samuti Pipedrive'is, jutustas värvikalt, kuidas Eesti ametnikud keeldusid aktsepteerimast tema ja tema naise vahelist kooselulepingut ning mehe tütre sünnitunnistust. «Me ei usalda Aafrika päritolu dokumente,» kirjeldas Zehmke PPA ametniku sõnu. Peale selle oli mehel raskusi Eestis korteri leidmise ning lasteaiakoha taotlemisega.

Pipedrive'i töötajaid intervjueerides tundub aga, et Zehmke puhul langesid mitu halba asja, mis tavaliselt tabavad inimesi üksiku probleemina, lihtsalt kokku. Costa Ricast pärit ning Eestis pool aastat elanud Jason Medina teatab küsimuse peale, mis probleemidega tema siia kolides kokku puutus, puhtas eesti keeles: «Mitte midagi!» Bürokraatia osas ei oska mees tõesti ühtki takistust nimetada. «Abiellusime siin Eestis ning kolme päeva pärast oli mul juba ID-kaart. Super!» kiidab Medina, kes on Pipedrive'is klienditoe ekspert. «Naaber on okei, kõik on hästi. Probleeme ei ole, null probleemi,» on ta Eesti eluga väga rahul.

Temaga ühineb Venezuelast kaheksa aastat tagasi Eestisse kolinud Maria Angelina Lasprilla Mejias. Kaks aastat tagasi eesti keele eksamil B1 taseme saanud Mejias ütleb just, et kui näiteks Eestis mingit dokumenti taotleda, saab veebilehelt õige info kätte. «Lähed kohale ning seal on kõik nii, nagu internetis kirjas oli,» ütleb Pipedrive'is tootejuhina töötav naine.

Ka Kõiva ütleb, et vaatamata probleemidele, ei püüa riigiasutused neid maha salata. Ka näiteks palju vastukaja leidnud blogipostituse järel võttis firmaga ühendust siseministeerium, kes tunnistas raskusi, kuid ütles, et nendega juba tegeldakse. «Tahe on olemas, ka MKMi poolt – see on hästi positiivne, aga lihtsalt natuke ressursse on juurde vaja, et dokumente menetleda,» räägib Kõiva.

Ent Pipedrive pole jäänud ainult riigi peale lootma. Firma maksab uutele välismaalt tulnud töötajatele kompensatsiooni, et inimestel oleks mugavam elukohavahetus ette võtta. Samuti pakub Pipedrive oma raha eest keelekursusi, mis olevat väga populaarsed. «Igal esmaspäeval ja kolmapäeval jääb kontor natuke tühjemaks, sest töötajad on eesti keele tunnis,» ütleb Kõiva.

Eesti kui hüppelaud

Töötajatele keelekursuste pakkumine on ka üks ettepanekutest, mida Aino-Silvia Tali magistritöö välja käib. Pipedrive pole sugugi ainuke firma, mis seda teeb: ka Lars Eckarti tööandja maksab mehele rahalist toetust, et oleks võimalik osaleda PPA pakutaval keelekursusel. Tali sõnul aitab selline praktika kaasa keelebarjääride vähenemisele ettevõtete sees ning on ühtlasi hea ja kasulik välistöötajatele endile.

Kõik Postimehe intervjueeritud välisspetsialistid ei tee väga pikki plaane, kuid näevad end veel vähemalt paaril järgneval aastal Eestis elamas. Ortega jaoks oleks näiteks suurepärane, kui ta saaks tulevikus jagada oma elu Mehhiko ja Eesti vahel.

Tali töö juhendaja Tartu ülikooli majandusteaduskonna kvalitatiivuuringute teadur Eneli Kindsiko sõnul on Eesti oma vähesest tuntusest hoolimata välistöötajatele tegelikult oluline hüppelaud. «Siin paiknevatesse nimekatesse IKT-ettevõtetesse tööle kandideerimisel on välismaisel tipptegijal kergem konkurssi läbida, kuna kohalik IKT-tööturg vaevleb jätkuvalt tippude leidmise käes. Töötades Eestis mõned aastad Skype-is, Playtechis või Transferwise-s, annab see väga olulise märke CV-sse ja tõuke veel kõrgemalt lennata,» räägib Kindsiko.

Küsimus on tema sõnul selles, mis motiveeriks välisspetsialiste siin pikemalt elama ja töötama. «See on kindlasti koht, kus nii riiklikud kui ka organisatsioonipõhised tugisüsteemid, rääkimata ühiskondlikest, rolli mängivad,» ütleb Kindsiko.

Üks teema, millest on välismaalastega seoses viimasel ajal räägitud, on solvamised tänaval, vihakõne sotsiaalmeedias või koguni füüsiline vägivald – seda eriti siis, kui inimene on eestlasest teistsuguse nahavärvi või tumedamate silmadega. Negatiivne suhtumine ühiskonnas on ka üks Aino-Silvia Tali magistritöös kirjeldatud takistustest. «Peaaegu kõik välistöötajad, kellega töö kirjutamise käigus rääkisin, ütlesid, et on negatiivse või halvustava suhtumisega kokku puutunud,» kurvastab Tali. Ta toob näite ühest talle räägitud juhtumist: inimesele keelduti müümast Saaremaa praami piletit, sest müüja teatas, et ta välismaalasele ei müü.

Eestlaste suhtumine välismaalastesse on ka ilmselt keerulisim probleem, millele kiiret lahendust ei paistagi. Puuduoleva infojupi võib mõne ametkonna kodulehele lisada kas või kohe, aga hoiak teistmoodi välja nägevatesse inimestesse muutub ajaga. Leonardo Ortega ütleb, et talle pole keegi kunagi tänaval halvasti öelnud, küll on ta sellistest juhtumitest kuulnud. Suur pluss välismaalase jaoks olevat aga eesti keele oskus. «Kui inimene vaatab sulle kurjalt otsa, aga sa räägid temaga selges eesti keeles, siis tema olek kohe muutub,» lausub mees.

Eesti IKT-sektoris on 2 828
ettevõtet ning sektoris
töötab 20 800 inimest. Sellest välistöölisi

1 0 9 8 7 6 5 4 3 2 1

  

2 1 0 9 8 7 6 5 4 3 2

5 4 3 2 1 0 9 8 7 6 5

0 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0

PPA: taotlustega tegelevaid ametnikke pole koondatud

«Viimase paari aasta jooksul on välismaalaste värbamist ja Eestis töötamist reguleerivat seadusandlust korduvalt täiendatud ja paindlikumaks muudetud. Nende muudatuste eesmärk oli ennekõike muuta välismaalaste tööle värbamine lihtsamaks,» ütleb PPA identiteedi ja staatuste büroo peaekspert Liis Valk.

Väited ebaselge info kohta lükkab Valk tagasi. PPA koduleheküljel on tema sõnul kogu informatsioon välismaale tööle tulemise tingimuste ja taotlemiseks vajalike dokumentide kohta kolmes keeles. Ta tunnistab, et esmapilgul tutvudes võib see tunduda segane, kuna infot on palju, aga samas peab Valgu meelest arvestama, et reegleid ja erisusi ongi palju, mis kõik vajavad lehel kajastamist. «Dokumendiliike ja taotlemise võimalusi on erinevaid, kuid PPA teeb omalt poolt kõik selleks, et välismaalase tööle värbamine oleks võimalikult mugav,» lubab ta.

Valk toob näite PPA igapäevast: sel aastal on korraldatud tööandjatele ja ettevõtte esindajatele ka infopäevi, kus räägiti välismaalaste Eestis töötamise reeglitest, tööandja kohustustest ja vastutusest.

Mõne aasta eest on ka välismaalase tööle värbamise protsessi lihtsamaks tehtud. 2013. aastast võib tööandja registreerida lühiajalise töötamise ja välismaalane taotleda viisa ning samal ajal tegeleda vajaminevate dokumentidega, et saada elamisluba. Seda võimalust kasutavad Valgu väitel paljud ettevõtted.

Valk kinnitab, et taotluste menetlusega tegelevaid ametnikke ei ole koondatud, küll on aga toimunud ümbermuudatused tööülesannetes. Mis puudutab ametnike keeleoskust, oskavad Valgu sõnul välismaalaste elamislubade menetlemisega tegelevad ametnikud kas vene või inglise keelt. «Ametnike poolt saadetavad ametlikud vastused või dokumendid on eesti keeles, kuid neile lisatakse vene- või inglisekeelne lühikokkuvõte,» ütleb ta.

Ent riik ei hoolitse välismaalaste eest ainult siis, kui inimesed siia kolivad. Valk toob näite, et alates 2015. aasta augustist veab siseministeerium kohanemisprogrammi, mille eesmärk on välismaalase rändeprotsessi, kohanemise ja hilisema lõimumise toetamine. Programmi raames antakse välistöötajatele ülevaade riigi ja ühiskonna toimimisest, igapäevase eluolu korraldamisest, tööst, õppimisest ja perekonnaga seotud teemadest ning soodustatakse ka esmase eesti keele oskuse omandamist.

Eesti majanduse kogukäive 50
miljardit eurot, IKT sektori kogukäive
3,7 miljardit ehk

7 6 5 4 3 2 1 0 9 8 7

,

4 3 2 1 0 9 8 7 6 5 4

%

Lisandväärtus töötaja kohta 38 800 eurot,
Eestis keskmiselt

2 1 0 9 8 7 6 5 4 3 2

5 4 3 2 1 0 9 8 7 6 5

 

3 2 1 0 9 8 7 6 5 4 3

0 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0

0 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0

Keskmine brutopalk IKT sektoris 1 724 eurot,
Eestis

1 0 9 8 7 6 5 4 3 2 1

 

0 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0

6 5 4 3 2 1 0 9 8 7 6

5 4 3 2 1 0 9 8 7 6 5

EAS: meie veebilehel on peaaegu kogu info välismaalasele olemas

Work in Estonia (WiE) projektijuht Katrin Patune ei varja, et Eesti ei ole täna töötamise sihtriigina tuntud. Selle muutmiseks ongi WiE ellu kutsutud. 2015. aastal EASi algatatud programmi eesmärk on tutvustada Eestit kui head töötamise sihtriiki ning panustada seeläbi kvalifitseeritud tööjõu värbamisse Eestis.

«Alates programmi lansseerimisest 2015. aasta aprillis, on meil olnud 2 sihtriiki, Soome ja Ukraina, millest esimeses oleme läbi viinud 3 ja teises 2 kampaaniat, kus tutvustame Eestis töötamise võimalusi IKT-valdkonna spetsialistidele,» räägib Patune.

Tema sõnul on aga Eesti kui töötamise sihtriigi tuntuse kasvul ettevõtetel endil samuti väga oluline roll. «WiE on riigipoolne tugi, aga tööle võtavad välismaalasi ikka ettevõtted ise,» arvab Patune. Ta möönab, et Eestis on täna olukord, kus paljud ettevõtted lihtsalt pole valmis välismaalasi tööle võtma. See ei olevat ainult tehniline probleem, vaid on sageli ka suhtumise ja teadmiste või kogemuste puudumises kinni.

Ka Patune ei taha tunnistada, nagu leiaks nende veebilehelt liiga vähe infot. «WiE programmi veebilehel workinestonia.com on olemas põhimõtteliselt kogu info selle kohta, mida Eestisse tööle tulev välismaalane võiks soovida teada,» ütleb ta. «Näiteks leiab sealt infot nii Eesti haridussüsteemi kui ka üürikodu leidmise kohta,» tõrjub Patune kriitikat.

WiE projektijuhi meelest on selleks, et riik oleks välistalentide meelitamisel edukas, mitu olulist komponenti. «Siia kuuluvad välistalentide meelitamine nii riigi kui ka ettevõtete poolt, nende sujuva riiki saabumise korraldamine ja nende edukas ühiskonda sulandumine,» räägib Patune. Ühiskonna suhtumise peale mõeldes näeb tema võimalusi Eesti ettevõtjate positiivsetes hoiakutes ja initsiatiivis. «Mida suurem hulk ettevõtteid välismaalasi värbab, seda rohkematel eestlastel kaoks hirm välismaalaste eest, sest neil oleks tore välismaalasest kolleeg,» ütleb Patune.

Alates 2015. aasta augustist veab siseministeerium
kohanemisprogrammi, mille eesmärk on
välismaalase rändeprotsessi, kohanemise
ja hilisema lõimumise toetamine.

ITL: vaja on sotsiaalmaksu lage

«Kindlasti saab Eesti palju ära teha, et muuta riiki välistööjõu sissevoolule atraktiivsemaks,» arvab Anneli Heinsoo, kes juhib infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniliitu, kuhu kuuluvate firmade käive moodustab 75% Eesti IKT-sektori ettevõtete kogukäibest. «Enamasti jääb välismaalasest töötaja sisseelamise programmi eest vastutus tööandja mureks ja kuluks,» ütleb Heinsoo.

Ta nendib sektori suurt tööjõuvajadust, kuid ütleb samas, et paraku on võimalik välismaalastest spetsialiste kasutada vaid rahvusvaheliste klientide teenindamisel ning back office projektides, sest Eesti klient ei ole veel avatud töökeelena suhtlema muus kui eesti keeles. «IKT-ettevõtted, kes osalevad riigihangetes ja teenindavad avalikku sektorit, peavad pakkuma teenust ja kogu dokumentatsiooni eestikeelselt, sest see nõue on sageli juba hankedokumentidesse sisse kirjutatud,» kirjeldab Heinsoo ühte takistust.

Samuti on Eesti klient tema sõnul hinnatundlik, mis ei võimalda väga suure kaliibriga rahvusvahelist kompetentsi Eestisse palgata. «Siit ka on IKT-sektor selgesti väljendanud vajadust sotsiaalmaksu lae kehtestamiseks, mis annaks võimaluse luua rohkem kõrgepalgalisi kvalifitseeritud kompetentsidega töökohti, kaotamata sealjuures konkurentsivõimet,» sõnab Heinsoo.

Aino-Silvia Tali magistritöö «Kvalifitseeritud välistööjõu sissetoomist takistavad tegurid Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasektoris» järeldused:

• Eesti on töökoha sihtriigina väheatraktiivne

• Seadusalane info on ametlikel veebilehtedel ebaselge

• Avaliku sektori töötajad ei oska piisavalt võõrkeeli

• Avalike teenuste info pole piisavalt kättesaadav

• IKT-ettevõtetes esinevad keelebarjäärid

• Ühiskonnas võib kohata välismaalaste vastu negatiivset hoiakut

Magistritöö leiab tervikuna TÜ andmebaasis: http://dspace.ut.ee/handle/10062/52284