/nginx/o/2016/07/13/5616961t1hdab0.jpg)
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo politseimajori Toomas Jervsoni sõnul jääb erinevatel põhjustel kahetsusväärselt suur hulk leitud või menetluse käigus tagasisaadud varastatud esemeid omanikele tagastamata.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo politseimajori Toomas Jervsoni sõnul jääb erinevatel põhjustel kahetsusväärselt suur hulk leitud või menetluse käigus tagasisaadud varastatud esemeid omanikele tagastamata.
Politseimajor Tooomas Jervson ütles, et vara tagastamisel ilmneb esimene takistus siis, kui kannatanu pole politseile vargusest teada andnud ning põhjuseid selleks on mitmeid, vahendab ERR.
«Paljud inimesed ei vaevu avaldust esitama või peavad varastatud eset väheväärtuslikuks. Olgugi, et süüteo avalduse tegemine on tehtud inimestele võimalikult kiireks ja mugavaks, näiteks saab seda teha elektrooniliselt politsei kodulehel,» märkis ta.
Jervsoni sõnul ei oma tähtsust, kas jalgratas maksab 50 või 500 eurot, sest politseile on iga infokild oluline ning mida rohkem on informatsiooni süütegude kohta, seda suurem on tõenäosus varas tabada.
Refereeritud artiklit saab lugeda ERR-ist.