/nginx/o/2016/07/12/5611909t1h053b.jpg)
Teatud juhtudel ei peaks muuseum oma toitlustust ise korraldama, leiab rahandusministeerium oma riigivalitsemise reformi analüüsis.
Ministeerium: muuseum ei pea alati toitlustust ise korraldama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeerium leiab, et valitsussektori töötajate vähendamisel on muuseumidel tekkinud põhimõtteline küsimus – kas omatulu teenivate asutuste osas võiks teha erandi ning lubada töötajaskonda suurendada või säilitada olemasolevas mahus? Näiteks siis, kui omatuluga kaetakse lisanduvate töötajate kulud ning teenitakse asutusele veel lisa. Omatulude teenimise temaatika analüüsimisega rahandusministeerium veel tegeleb.
Analüüsi esimese etapi kohaselt peaks olenemata analüüsi tulemustest omatulude käsitlemisel eraldi tähelepanu pöörama riigimuuseumides toitlustuskohtade pidamisega. Praegu on teadaolevalt muuseumides toitlustuskohti, mida peetakse ülal riigipoolse toetusega, kuid mille tegevus pole majanduslikult tasuv. «Juhul kui toitlustuse pakkumine ei ole osa muuseumi tegevusprogrammist, muuseumi asukohas puuduvad teenuse pakkujad või see ei ole majanduslikult tasuv, siis ei peaks muuseumid antud lisategevust ise korraldama. Toitlustamise teenust on võimalik hankida ka ruumide rentimise kaudu,» leiab ministeerium.
Tulevikus peaks alles jääma ka vaid üks riigimuuseum – Eesti Rahva Muuseum ehk ERM. Selle direktor Tõnis Lukas sõnas täna Tartu Postimehele, et toitlustuse pakkumine on neile väga vajalik, sest näituse läbimine võtab tunde. «Ikka läheb kõht tühjaks, kuid selles linnaosas ei ole niisuguseid kohti, kuhu saaks üle tee sööma minna,» leiab ta. Nende köögihange aga on vaidlustamisel, mistõttu võib muuseum uksed avada ilma toitlustusvõimaluseta.