Toidutööstuses kasutatavaid lisaaineid on väga palju ja poelettidele kuhjatud pakenditel võib E-ga tähistatud ainete nimekiri olla hirmuäratavalt pikk. Samas leidub tarbijat kohutavate E-de seas ka neid, mida võib südamerahuga tarvitada.
E-ained, mida ei pea kartma
Õhtuleht avaldas nimekirja E-ainetest, mida ei sööja kartma ei pea:
E 100 – kurkumiin (valmistatakse kollajuurest)
E 140 – klorofüll (valmistatakse taimede söödavatest osadest)
E 160c – paprikaekstrakt (paprikakaunadest)
E 163 – antotsüaanid (söödavatest taimedest)
E 306 – tokoferoolikontsentraat, vitamiin E (sojaõlist, nisust jms)
E 325, E 326, E 327 – piimhappe soolad (tekib piimhappe kääritamisel piimast ja aedviljadest)
E 334 – viinhape (looduslik, sünteetilist viinhapet ei tohi lisaainena kasutada)
E 353 – metaviinhape (valmistatakse viinhappest)
E 470 – rasvhapete soolad (looduslikud)
E 938 – argoon (väärisgaas, leidub pakendatud toidus)
E 939 – heelium (väärisgaas, leidub pakendatud toidus)
E 941 – lämmastik (toodetakse õhust, kasutatakse külmutatud ja vaakumpakendatud toidus, õlletööstuses)
E 948 – hapnik (pakendusgaas)
E 949 – vesinik (pakendusgaas)
Allikas: Angelika Erin «Saladuslikud E-ained meie igapäevatoidus», Meediatera 2010