Narvakas suutis Itaalias käimata seal liiklustrahvi saada

Itaaliast laekunud kiri nõuab Eesti mehelt trahvi tasumist. Foto: Erakogu

Narva lähistel elav mees  sai Itaalia politseist kirja, et on kohalikul kiirteel kihutamise eest trahvi saanud, kuigi tegelikult oli ta sel ajal hoopis kodus haigevoodis.

Kujutage ette olukorda, et ühel päeval on teie postkastis teade selle kohta, et postkontoris ootab teid tähtis kiri. Mitte just enam väga noore ja tervena sõidate Soldino külast Narva postkontorisse sellele järele  ja saate kirja Itaaliast, kus te kunagi pole käinud, kirjutab Den za Dnjom.

Rohkem te midagi kirjast aru ei saa, sest kiri on itaalia keeles. Õnneks on olemas ka ingliskeelne tõlge ja kui seda keelt oskav tuttav on kirja läbi lugenud selgub, et olete pool aastat tagasi Milano  lähistel kihutanud kiirteel sellise hooga, et nüüd tuleb kiiruse ületamise eest maksta trahvi 94 eurot.

«Olin kirja saades üllatunud. Seal seisis, et mullu 31. oktoobril fikseeris kiiruskaamera mind kihutamas. Kirjas ei olnud automarki, kuid oli number. Sama number oli ka mu Mazdal, mille olin kolm nädalat varem viinud vanarauaks,» rääkis Jonas Bertulis.

Mees oli 1992. aasta Mazdat jõudumööda korras hoidnud ja teinud sellega lühemaid sõite, kuid mullu mais, enne tehnoülevaatust ütles mehaanik, et rohkem seda remontida ei tasu ja nii sai autost vanaraud. Pärast trahvikirja saamist püüdis mees meenutada, mida ta tegi 2015. aasta 31. oktoobril, väidetaval kihutamise päeval.

«Just oktoobri lõpus jäin ma raskelt haigeks, valud olid sellised, et ma ei oleks mingi hinna eest suutnud Itaaliasse minna, isegi kõrvaltuppa läksin suurivaevu,» rääkis mees. Valud olid nii suured, et ta läks perearsti juurde, sai cito (väga kiire - toim) saatekirja ja 4. novembril võeti ta haiglasse sisse. Mees pidas nõu tolliametnikust tuttavaga, kes soovitas kirjutada trahvi teinud politseijaoskonda ja küsida endale kaamerapilt. Itaaliast saabus tume foto, kust olid näha vaid autotuled ja hästi välja valgustatud tema Mazda number. Mehe sõnul polnud võimalik pildi järgi automarki määrata, kuid number oli õige.

Foto: Erakogu

Segaduses mees kinnitas, et pole pärast Nõukogude Liidu lagunemist oma autoga väljapoole Eestit sõitnud. Väidetava kihutamise ajal oli ta hoopis haige ja selle kohta on olemas ka arstitõend.

Politseist soovitati pöörduda maanteeameti poole, sest välismaised ametiasutused saavad vastava info sõidukiomaniku kohta just sealsest registrist.

«Liiklusseaduse kohaselt on liiklusregistri andmeid õigus avalikel eesmärkidel töödelda nii Eesti kui ka Euroopa Liidu liikmesriikide riigiasutustel. Politsei on kindlasti riigiasutus ja üheks andmete töötlemise aluseks on muuhulgas liiklusnõuete rikkumiste menetlemine – nimetatud alusel toimub muuhulgas piiriülene teabevahetus, mille raames nn registreerimisasutused (Eestis liiklusregistri pidajana maanteeamet) vahetavad sõidukiga seotud andmeid, eelkõige sõiduki omaniku andmeid,» selgitas  maanteeameti sõidukite registriosakonna juhataja Martti Kangur.

Andmete vahetus toimub automatiseeritud päringute kaudu ning teabevahetuse süsteemi kaudu võimaldatakse liikmesriigil, kus õigusrikkumine toime pandi, saada vajalikke andmeid mootorsõiduki registreerimiskohaks oleva liikmesriigi käest. «Kui rikkumine tuvastatakse, tehakse automaatne päring riiki, kus sõiduk, millega rikkumine toime pandi, on registreeritud. «Seejärel saadetakse teatis liiklusnõuete rikkumise kohta sõiduki omanikule,» selgitas ta.

Ametnik rõhutas, et igal isikul on õigus saada teavet, millised tema isikuandmed edastati sõidukite riiklike registreerimisandmete vahetamiseks määratud Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele.

Kuna süsteem on automatiseeritud, siis ei saa amet täpseid numbreid öelda, mitu päringut välismaalt tehtud on.  Alates 1. jaanuarist 2015 kuni 31. maini 2016 on tehtud 423 267 päringut.  «Ilma, et igaühte eraldi lahti võtaksime ja selle sisu ümberkodeeriksime, ei saa me öelda, kas kõik on olnud välismaalt. Teame, et osa neist on saadetud kõikidesse Euroopa riikidesse, kuhu oleme vastanud, et Eestis sellist autot ei ole,» seisab ametist tulnud vastuses.

Politseimajor Kalmer Tikerpe sõnul tuleks võõrsilt trahvikirja vaidlustada soovinud inimesel pöörduda selgituse saamiseks trahvi saatnud asutuse poole. Politsei sõnul võib tegelikult Eesti numbrimärke segi ajada mõne teise riigi, näiteks Belgia omaga. Olles näinud Itaaliast saadetud fotot, kinnitati maanteeametist, et see numbrimärk ei sarnane üldse  Eesti omaga.

Esiteks puudub sellel vasakul pool Euroopa Liidu embleem ja Eesti riigi tunnusmärk «EST». Teiseks on sellel kasutusel mittenõuetekohased sümbolid.

Maanteeametist soovitati mehel pöörduda lähimasse büroosse olukorra klaarimiseks. Pärast põhjalikku uurimist andis amet narvakale tõendi, et antud numbrimärk ei ole Eesti oma ja tal on õigus taotleda Itaalialt trahvi tühistamist.

Antud lugu sai õnneliku lõpu, kuid teistel juhtidel tasub pidada silmas, et kuna euroliidu riigid vahetavad omavahel andmeid, siis enam pole võimalik karistusest pääseda. Vigu tuleb ette alati ja igal pool, nii et kui olete saanud alusetu trahviteate, siis ei maksa sellega leppida, vaid tuleb selle tühistamiseks võidelda.

Esiteks tuleb võtta ühendust trahvi saatnud asutusega. Kui tekib keeleprobleem, siis tasub pöörduda selle riigi saatkonna poole. Antud juhtumi puhul pakkus Itaalia saatkond ise abi. Teiseks võib abi otsida ka Eesti politseist, kust saab väärt soovitusi. Kolmandaks tasub teada, et maanteeamet peab andma infot kes ja mis eesmärgil on küsinud teie kohta infot, sest trahvikiri võis tulla hoopiski mitte politseilt, vaid hoopis  petturitelt.