/nginx/o/2016/07/06/5585623t1h055d.jpg)
Iga-aastane seene- ja marjahooaeg toob kaasa juhtumeid, kus inimesed lähevad metsa, kuid välja tulla enam ei oska ning paluvad politsei abi.
Pea meeles: metsamineku reeglid, mida ei tohiks unustada (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskmiselt saab politsei teateid metsa kadumistest aasta jooksul umbes poolsada. 2014. aastal anti politseile teada 57 juhtumist, kus inimene kaotas kodutee, eelmisel aastal oli selliseid juhtumeid 44.
Rakvere patrullitalituse juhi Reigo Loginovi sõnul toob iga-aastane seene- ja marjahooaeg juhtumeid, kus metsa läinud seeneline või marjuline kaotab sihi ega leia koduteed.
«Suures metsas on lihtne orientiir kaotada isegi kogenul metsaskäijal. Sellepärast soovitamegi metsamineku puhul teha väiksed ettevalmistused, et peale igat käiku taas koju jõuda,» sõnas Loginov.
Loginovi sõnul kaotavad sihi metsas üldjuhul eakamad inimesed. «On olnud ka juhtumeid, kus ilma järelevalveta on mänguhoos metsas liiga kaugele läinud ka lapsed ega ole osanud ise tagasi tulla, » sõnas Loginovi.
Loginovi sõnul võib eksimine juhtuda ka kodumetsas, kus on varasemalt korduvalt käidud.
Metsamineku puhul soovitab Loginovi teha seda pigem mitmekesi. Üksi minnes soovitab ta kindlasti enda lähedasi teavitada ning samuti võiks inimene teada ka piirkonda kuhu läheb ja kellaaega, millal ta peaks koju jõudma.
«Kindlasti tasuks kaasa võtta täislaetud akuga mobiiltelefon, » sõnas Loginov, kuid nentis, et eakamad inimesed kardavad mobiili tihti kaasa võtta, sest kardavad selle kaotamist.
«Mobiiltelefoni kaotus ei kaalu üles seda, et saaksite ohu korral kiiresti abi kutsuda,» märkis Loginov.
Kaasaegsete telefonide puhul on võimalus neid GPS-koordinaatide kaudu otsida. Koordinaadid annavad ligikaudse piirkonna või suuna, kus inimene võib olla ja kuhu peab liikuma. Samuti saab telefoni teel anda piisavalt infot selle kohta, kus eksinu on, mida ta näeb või kuuleb ning milline on tema tervislik seisund.
Selga on soovitatav panna mugav erksavärvilistes toonides riietus, mis on kaugelt paremini märgatav. Lisaks peaks arvestama ka hea füüsilise vormiga, mistõttu haigena metsa minek ei ole soovitatav. Samuti peaks varuma endale vett ja toitu ja meeles pidama, et metsa ei tohiks minna vastu õhtut ega läheneva tormiga, sest see võib ajada ajada segadusse ning kaotada sihi ka kõige kogenumal marjulisel.
Metsa eksinuna peaks koheselt helistama 112 ja andma võimalikult palju infot enda asukoha kohta. Kui võimalik, tuleks üles leida koht, mis kergendaks otsinguid näiteks mõni lagedik või veekogu.