/nginx/o/2016/07/08/5595173t1h7fd7.jpg)
Henrik soetas riidepoest Zara jope, kuid hiljem avastas, et üleriidele on turvaelement külge jäänud. Mehele valmistas pahameelt, kui pood väitis, et ilma ostutšekita nad turvaelementi ei eemalda.
Mees jäi uue jope turvaelemendi eemaldamisega kimpu (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Soetasin üle nädala tagasi Ülemiste Zara'st jopes ja hiljem selgus, et turvaelement on külge jäänud, seega pöördusin juuli alguses Viru Zara'sse, et element eemaldada,» sõnas meesterahvas. Ta rääkis, et Virus nõuti ostutšeki esitamist, kuid seda tal polnud. «Müüja Katerina konsulteeris väidetavalt ka poe juhatajaga, kuid nende seisukoht oli, et ilma ostutšekita nad turvaelementi ei eemalda, seejärel soovitati pöörduda Ülemistesse,» sõnas Henrik.
Ta pakkus poele välja, et pangaväljavõttest võib oma ostu tõendada. «Kuid ma ei pea normaalseks olukorda, et ma pean võtma aega ja minema poodi ja tõendama, et ma pole varas,» arvas mees. Teda pani mõtlema, et mis seaduse või regulatsiooni alusel võib pood keelduda turvaelemendi eemaldamisest (st nõuab ilmtingimata ostutšeki esitamist)?» esitas mees küsimuse.
«Kunagi reisilt tulles avastasin kodus samuti, et turvaelement on küljes ja lõpuks leidsin vastutuleliku poe, kes selle eemaldas. Algselt oli mitmes poes mind samuti pikalt saadetud,» meenutas Henrik.
«Juhul kui tarbija peab tõestama, et ta pole varas, siis võiks poes olla vastav teavitus - tarbija kohustus kontrollida kohapeal turvaelemendi eemaldamist. Kokkuvõttes leian, et Zara käitumine ei aktsepteeritav,» arvas mees.
Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda sõnul ei ole tarbijal kohustust kontrollida kohapeal turvaelemendi eemaldamist. «Tarbija saab ostuga seonduvas vaidluses pöörduda kaupleja poole, kellel on õigus küsida tehingu sooritamist tõendava dokumendi koopiat ning tarbijal tuleb sellisel korral oma ostu tõendada,» selgitas Kalda.
Lihtsam viis olevat selleks ostutšekk. «Teatavasti tarbijakaitseseadus kohustab kauplejat andma tarbijale ostutšekki kallimate kui 20 euroste ostude puhul ilma tarbija küsimata. Tarbija nõudmisel peab kaupleja ostutšeki andma ka alla 20 euroste ostude korral,» sõnas Kalda.
Ta ütles, et selline kohustus on seatud tehingu tõendamise funktsiooni täitmiseks, võimaliku hilisema pretensiooni esitamise õiguse rakendamiseks. «Kui ostutšekk puudub, siis on senise praktika kohaselt aktsepteeritud vaidluse läbivaatamisel ka süsteemilogisid kliendibaasist, kontoväljavõtet ja muud,» lausus Kalda.
Seetõttu soovitatakse tarbijal ja kauplejal olla omavahel koostöös tõendamaks ostu sooritamist eriti juhul, kui ostutšekk tarbijal puudub ja kasutades alternatiivseid võimalusi. «Mõistetav on ka poe kaalutlus mitte liiga kergekäeliselt turvaelementi eemaldada, kuivõrd turvaelemendi olemasolu ei avastatud vahetult pärast ostu sooritamist. Sellistes olukordades soovitame säilitada rahulikku meelt ja mõistvat suhtumist,» kommenteeris Kalda.