Kruuse: jaemüüjad maksavad põllumeestele liiga vähe

Urmas Kruuse. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on olukord Eesti jaeturul muutunud selliseks, et põllumees ei saa enam kätte piisavalt suurt osa kauba lõpphinnast, seetõttu on maaeluministeerium teinud valitsusele ettepaneku arutada ja uurida ebaausate kaubandustavade levikut Eestis.

«Oleme täna olukorras, kus põllumees ei saa enam piisavalt hinnast kätte,» ütles maaeluminister Urmas Kruuse BNSile. Ta märkis, et paljudel juhtudel võib olla probleem see, et põllumeestel ei pruugi olla piisavalt jõudu seista enda õiguste eest. «Kui õiglast hinda ei õnnestu kätte saada, ei aita ka ükski toetus,» märkis ta.

Ta rõhutas, et ministeerium ei soovi kuidagi vabale turule sekkuda, ent soovib tõstatada küsimuse, kas lepingud põllumeestega on ikka alati ausad. «Kas lepingud on tegelikult ka kahe vaba võrdse osapoole vahel – või on need jõupositsioonil, eriti lepingutrahvide ja tarnetingimuste osas?» rääkis ta.

Nõrgemal osapoolel ei ole tema sõnul tihti võimalik ebaõiglasest suhtest loobuda ega vahetada äripartnerit johtuvalt sellise vahetusega kaasnevatest kuludest või alternatiivsete lepinguosaliste puudumisest. Kruuse tõi näiteks välja, et jaekaubanduse maksetähtajad tarnijatele on tihti palju pikemad kui toidu realiseerimisajad, mis muudavad tarnija jaeketi jaoks tasuta krediidiandjaks.

«Tihti on ka olukord, kus tarnetingimused on väga ranged, aga raha makstakse välja 30, 40, isegi 60 päeva pärast, samas kaup võetakse ära kohe ja selle tootmiseks on põllumees juba tööd teinud. Keegi peab ju rahavoo ikkagi üleval hoidma,» rääkis ta.

Minister märkis, et murekohti aitab kindlasti mingil määral ühistulise tegevuse soodustamine ning seeläbi põllumeeste ühise turujõu tõstmine. «Seda soodustab ka meie suurtööstuse meede – see toob olukorra, kus Eesti piima pakuvadki Eesti piimatootjad,» rääkis ta ja lisas, et uus tööstus võimaldaks piimameestel kätte saada õiglase osa lõpphinnast.

Kruuse sõnul on ka jaekaupmehed mures selle pärast, missugused jutud, seisukohad ja olukirjeldused ühiskonnas praegu käimas on. Ta märkis, et on kohtunud selles küsimuses ka kaupmeeste liiduga. «Usun, et väga oluline asi ja tegelik esimene samm oleks ka hea tava üle vaatamine ja meetmete välja töötamine nende endi poolt,» märkis ta.

Mis edasi?

Olukorra kirjeldamiseks, kaardistamiseks ja uurimiseks on maaeluministeerium Kruuse sõnul praegu koostanud memorandumi valitsuse kabinetinõupidamise, et neid küsimusi arutada. Memorandum kirjeldab olukorda ja probleeme, mis praegu esinevad, teiste riikide praktikaid ning esitab lõpuks ettepaneku koostada võimalikud õiguslikud lahendused ebaausate taade reguleerimiseks.

Teiste riikide praktika osas märkis Kruuse, et mitmed riigid on läinud tõhusama järelevalve teed. «Praegune olukord on selline, et regulaator saab menetleda ja teha järelvalvet vaid valitseva turujõuga ettevõtete osas. Võib-olla tuleks mõelda ka selle peale, et mõnikord pole kõige olulisem protsendiline osalus või turuosa, vaid ka kaudsed mõjud,» ütles minister.

Ta lisas, et ka Euroopa Komisjon on enda ebaausaid kauplemistavasid puudutavas raportis märkinud, et parim viis sääraste tavade ohjeldamiseks on kombinatsioon vabatahtlikust algatusest ja regulatsioonist. «Mina olen igatahes kindlalt seisukohal, et enne kui räägime järelevalvest või sellest, kuidas seda teha, peame valitsuses ja ühiskonnas arutama, mis need ebaõiglased tavad on, miks nad on ja katsuma neile koostöös lahendusi leida,» ütles Kruuse.