Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) eksperdid‐analüütikud hindasid juunis Eesti majanduse hetkeolukorda 5,2 punktiga, mis on 0,6 punkti enam kui eelmisel vaatlusel märtsis, teatas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM).
MKM: Majanduse olukord paranes tänu investeeringutele (1)
Hinnangute paranemine tulenes peamiselt kõrgematest hinnangutest investeeringute olukorrale. Majandust hoiab endiselt üleval sisetarbimine.
Majandusarengu asekantsler Viljar Lubi selgitas, et Eesti kiirema arengu takistused on mitmeid aastaid jäänud samaks – need on oskustööjõu puudus, rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus ja ebapiisav nõudlus.
«Nende kolme takistusega tegelemine on MKMi üks suurimaid prioriteete. Kuigi nõudluse kasvu me ei saa välisturgudel otseselt mõjutada, siis Eesti ettevõtete konkurentsivõime kasvu kaudu on võimalik ka sellest takistusest üle saada,» lausus Lubi.
Ettevõtete küsitlus näitas, et tööstussektori kindlustunne oli juunis 2 punkti, mis jäi kahe punktiga alla pikaajalisele keskmisele ja oli oluliselt madalam teenindussektorist (+14).
«Seetõttu on MKM pööramas rohkem tähelepanu tööstussektorile viies valitsusse tööstuse rohelise raamatu, mis seab sektori arengule kindlad eesmärgid ning määratleb edasised tegevused nii sektorile kui ka riigile,» ütles Lubi.
Eratarbimise olukorda hindasid eksperdid juunis endiselt heaks
Ettevõtete ja tarbijate kindlustunnet üldistav majandususaldusindeks oli juunis 100,3 punkti, mis on märtsiga võrreldes 1,1 punkti võrra kõrgem. Samas jäädes alla Euroopa Liidu keskmisele
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing juhtis tähelepanu sellele, et analüüs on tehtud enne Brexitit ning antud hinnanguid selle mõjusid konjunktuurile veel arvestanud pole. «Info on kogutud enne Brexitit ja suur osa ekspertidest ei kujutanud selliseid hääletustulemusi ette, mistõttu kindlasti brittide rahvahääletuse tulemused mõjutavad kindlustunde indeksit,» märkis Josing.
EKI ekspertide‐analüütikute paneeli ootused juunis Eesti majanduse üldolukorra kohta 6 kuu pärast on mõõdukalt optimistlikud.
Teisel poolaastal on oodata olukorra arvestatavat paranemist investeeringute osas ja eratarbimise püsimist enam‐vähem praegusel heal tasemel.
Tarbijahindade langus Eestis kestis prognoositust kauem, kuid mais olid tarbijahinnad siiski aprillist kõrgemad. Ekspertide paneeli juunikuu hinnangutest nähtub, et kuue kuu pärast on tarbijahinnad kõrgemad, kuid inflatsiooni määr jääb eeldatavalt madalaks.
2016. aasta keskmiseks inflatsiooniks Eestis prognoosivad eksperdid 0,6% (märtsis 1,0%). Laenuintresside taseme suhtes on ekspertide domineeriv seisukoht, et praegune madal määr jääb lähemal kuuel kuul püsima. Kodumaistele aktsiahindade kasvu ootab järgmistel kuudel veidi rohkem kui pool küsitletud ekspertidest.