/nginx/o/2016/07/06/5583557t1h0447.jpg)
Esimest korda ajaloos kavatseb euroliit hakata liikmesriike sanktsioneerima selle eest, et nad ei ole kinni pidanud ELi eelarvepoliitika kokkulepetest.
Brüssel asub Portugali ja Hispaaniat trahvima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hispaaniast ja Portugalist saavad tõenäosusega esimesed euroliidu liikmed, kellele ühendus määrab sanktsioonid varasemalt kokkulepitud eelarvepoliitika rikkumise eest trahvi, märkides sellega järgmist sammu, kuidas Brüssel püüab rahvuslikud eelarved enda kontrolli alla saada, vahendab Financial Times.
Euroopa Komisjon otsustas teisipäeval, et mainitud kaks riiki ei ole piisavalt pingutanud, et nende majandus astuks ülejäänud euroliidu liikmetega samas sammus ja nad ei ole suutnud vältida liiga suurt eelarve defitsiiti. Kuigi Komisjoni ametnikud on esitlenud seda sammu, kui puhtalt protseduurilist, siis suure tõenäosusega nii lihtsalt neil see läbi ei lähe.
Euroopa Komisjoni soovitus saab ametliku heakskiidu neljapäeval, pärast seda viiakse see viimasele kooskõlastusringile - liikmeriikide rahandusministrite ette. Kui ministrid annavad sellele rohelise tule, siis 20 päeva jooksul pärast otsuse kinnitamist hakkavad Brüsseli ametnikud valmistama ette nii Portugali kui Hispaaniaga vastavate lepete täpset sisu.
Kuna sanktsioonide määramine tähendaks nii Hispaaniale kui Portugalile kas trahvi või teatud ulatuses euroliidu toetuste piiramist, siis need kaks riiki sellega niisama lihtsalt ei lepi. Portugali ametivõimud on juba hoiatanud, et kui euroliit peaks oma sanktsioonide plaaniga edasi minema, võib see põhjustada riigile kapitaliturgudel tohutut mainekahju, samal ajal, kui riik niigi näeb suurt vaeva, et majanduslangusest välja tulla.
Portugal on pinnuks Komisjoni silmas eelarve defitsiidi tõttu, mida nad pole suutnud alates 2015. aastast kontrolli alla saanud. Mullu moodustas see 4,4 protsenti SKP-st, olles 1,7 protsendipügala võrra kõrgem, kui ta oleks pidanud olema.
Hispaaniale ennustavad majandusanalüütikud selleks aastaks rekordilist eelarvedefitsiiti, mis võib ulatud 5,1 protsendini SKP-st. Iseenesest oleks hispaanlased pidanud sellel aastal suutma seda arvu vähendada kolme protsendini SKP-st.