Päevatoimetaja:
Sander Silm

SEB: hoiuste eest peale maksmine ähvardab vaid väikest osa klientidest (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liis Kängsepp
Copy
SEB Panga peakontor uduvines /Foto: LIIS TREIMANN
SEB Panga peakontor uduvines /Foto: LIIS TREIMANN Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Mitte iga ettevõte ei pea hakkama SEB-le üle miljoni euro hoiustamise eest peale maksma, vaid klausel valuutahoidmistasu kohta lisati hinnakirja, et peletada eemale ettevõtteid, kes sooviksid SEBd kasutada vaid selleks, et hoida seal suuri summasid, kuid kes ei kasuta panga muid teenuseid.

Pank kehtestas valuutahoidmistasu, et vältida nn piiriülest rahaparkimist ehk olukorda, kus ettevõtted, kes otsivad odavamaid kohti suurte summade deposiidis hoidmiseks, toovad oma raha SEBsse. SEB selgitas Postimehele, et sellega antakse selge signaal neile, kes otsivad kohta, kuhu oma raha parkida, et SEBsse pole mõtet tulla. 

«Juhul, kui näeme, et meie pangas on hoiuseid, millele oleks põhjust valuutahoidmistasu rakendada, siis teavitame klienti ette ja küsime, kas ta on nõus maksma 0,4% või on neil mõttekam seda raha mujal hoida,» selgitas SEB kõneisik. «Sellepärast on meie kliendid teatesse uuest hinnakirjast suhtunud ka mõistvalt — kellelegi ei tehta lihtsalt trahvi, vaid vajadusel tullakse ja öeldakse, et sa pargid natuke vales kohas: kas pargid ümber või maksad parkimistasu.»

Euroopa Keskpanga negatiivsed intressimäärad on kehtinud juba paar aastat ja see on viinud ka teisi panku Euroopas seda teed, et suurtelt hoiustelt võetakse valuutahoidmistasusid. Tasude kehtestamist põhjendatakse sageli sellega, et hoiuste tagamisega seotud kulud on jäetud pankade kanda, kuid hoiustelt ei teenita enam intressi, mis neid kulusid kataksid.  

Postimees kirjutas hiljuti, et osa ettevõtetest, kellel on SEBs hoiul enam kui miljon eurot, peavad hakkama alates augusti keskpaigast pangale oma raha hoidmise eest peale maksma 0,4% aastas. Tegemist on valuutahoidmistasuga, mis ei rakendu automaatselt kõigile klientidele ja enne tasu nõudmist peab pank kliendiga läbirääkimisi. Erinevus negatiivsest hoiseintressist seisneb panga sõnul selles, et negatiivne hoiuseintress kehtiks kõigile klientidele ühtemoodi, kuid valuutahoidmistasu on võimalik rakendada vastavalt vajadusele. 

Pank rõhutas, et valuutahoidmistasu ei puuduta eraisikuid ega ettevõtteid, kellel on kontol vähem kui miljon eurot. 

Tagasi üles