Rõivas: mul on raske kaasa tunda Tiit Vähile (62)
5. juuli 2016, 13:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kommentaarina eile Postimehes ilmunud intervjuule suurettevõtja Tiit Vähiga – kes leiab, et Eesti majandusele tuleks head suhted Venemaaga kasuks –, märgib peaminister Taavi Rõivas, et Vähi võib sellega oma maine turule viia, kuid Eesti iseseisvus ei ole müügiks.
«Mul on raske kaasa tunda Tiit Vähile, kelle jutust jääb selgelt kõlama, et tema äri kasumit takistab Euroopa Liidu ühtsus, Eesti iseseisvus ja meie kuulumine NATO-sse,» lausus Rõivas.
Tema sõnul on kahetsusväärne, et peaministrina Eesti jaoks mitmeid olulisi otsuseid teinud Vähi on valmis kogu oma riigimehe maine ning väärtuse ajaloos, kasumijanu nimel peenrahaks vahetama. «Oma maine võib turule viia, kuid Eesti iseseisvus ei ole müügiks,» ütles Rõivas.
Tänane valitsusjuht lisas, et Tiit Vähi sõnadest kumab selgelt läbi unistus 1939. aasta salakokkulepete järele. «Et ühtsuse asemel võiksid suurriigid Euroopa taas jagada mõjusfäärideks, kus Eesti ripuks alaväärsena Venemaa küljes, ja et see kõik teeniks mitte iseseisva väikeriigi, vaid korrumpeerunud eliidi kitsarinnalisi ärihuve,» selgitas Rõivas, kes leiab, et oleks aeg juba sellest mõttemallist üle saada.
«Tiit Vähi väidab, et Venemaal ei ole kasulik Balti riikide suhtes agressiivne olla, sest see tähendaks talle isolatsiooni. Samas artiklis ütleb ta, et seesama Ukraina osaline vallutamine tuleks nüüd selja taha jätta, et lõpetada Venemaa rahvusvaheline isolatsioon. See on karjuv silmakirjalikkus,» rääkis valitsusjuht.
Ta ütles, et mõistab Vähil, kes teeb äri Venemaaga, on praegu raske – nii nagu Venemaa agressioonist tingitud sanktsioonide tõttu on ka paljudel teistel ettevõtjatel Eestis ja mujal Euroopas. Küll aga nentis Rõivas, et erinevalt teistest kannab ainult Tiit Vähi siin juba pikemat aega ette jutupunkte sanktsioonide maha võtmisest, millega on võimalik kiitust teenida üksnes Eesti idapiiri taga.
«Suhete normaliseerumine saab toimuda ainult siis, kui Venemaa lõpetab agressiooni Ukrainas, mitte siis, kui soravalt ja püüdlikult ette kanda Kremli teese,» on peaminister seisukohal.