Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ligi veerand Eesti arvutikasutajatest kleebib oma veebikaamera kinni

Sotsiaalmeedia. FOTO: Caro / Westermann

Umbusklikud kasutajad kasutavad mitmeid meetodeid oma privaatsuse kaitsmiseks eesmärgiga hoida oma isikuandmeid Interneti maailmas kaitstuna.

A.W.Olsen&Partners viis 2015. aasta septembris läbi Baltimaade kasutajate internetiharjumuste küsitluse, millest võtsid osa 1200 vastajat Eestist, Lätist ja Leedust.

Uuring näitab, et veebikasutajad kasutavad mitmeid erinevaid meetodeid oma privaatsuse ohutuna hoidmiseks. Iga viies kasutaja Eestis (23%) tunnistab, et kleebib oma veebikaamera privaatsuse kaitsmiseks kinni. Kuigi see meede iseenesest on kasulik, on tähtis teadvustada, et veebikaamera kinnikleepimine ei saa ära hoida audio püüdmist ega kaitsta kasutajaid häkkerite või pahatahtlike grupeeringute poolse pealtkuulamise eest.

Üle neljandiku (27%) veebikasutajatest Euroopas hoiab oma konfidentsiaalseid andmeid internetiga ühendust mitteomavates seadmetes, arvates ekslikult, et see tagab nende andmete kaitse. Kuigi see teooria on rajatud loogikale ja omab olulist rolli reservandmete turvalisuse tagamisel kaitseks väljapressimisprogrammide rünnakute eest, võib isegi internetiühenduseta seadet identifitseerida läbi sellega ühendatud nutitelefoni või mälupulga.

19% vastajatest tunnistas, et püüavad vältida populaarsete veebilehtede –näiteks Facebook ja Google – kasutamist nende poolt isikliku informatsiooni kogumise tõttu, vaatamata tõsiasjale, et kasutajate jälgimine ja nende andmete kogumine on nüüd tavapraktika peaaegu kõikide saitide puhul.

Lisaks sellele tunnistas kaheksa protsenti umbusklikest vastajatest, et peidavad oma arvuteid teiste inimeste eest, kuigi see ei aita neil kaitsta end internetiohtude eest. Seitse protsenti vastajatest ütles, et eraldavad aega krediitkaardi andmete sisestamiseks ning seejärel nende eemaldamiseks online-tasumise puhul, püüdes «eksitada» sellega viiruseid, vaatamata tõsiasjale, et taolisel käitumisviisil toime puudub.

Üksnes 20% vastajatest ütles, et nad tunnevad end rünnakute sihtmärgina Internetis, aga 21% vastajatest ütles, et nad ei pea lahendust arvutiturvalisuse valdkonnas vajalikuks, mis tekitab küsimusi nende informeerituse asjus Internetis toimuvast ning nende oskuse osas kaitsta end taolise kahju eest.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back