/nginx/o/2011/01/20/501830t1h9220.jpg)
Iirimaal peaks tänavu majanduskasv taastuma. Juhtiva Iiri ajutrusti hinnangul lükkavad aga finants- ja võlakriisi järelmõjud väljarände tasemele, mida viimati nähti 1980. aastatel.
Kodust võib lahkuda 100 000 iirlast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja sotsiaaluuringute firma ESRI kirjutas eile, et «majanduslanguse lõpp on küll oluline ja positiivne areng, kuid seda tõukab tagant üksnes netoeksport».
Kuna töötusmäär jääb prognooside kohaselt enam kui 13 protsendi peale, on ESRI netomigratsiooni prognoos käesolevaks ja tulevaks aastaks 100 000.
Kõige suurem oli «netoväljavool» Iirimaalt aastal 1989 – 44 000 inimest. Seetõttu oleks ESRI ennustus täitumise korral «ajalooline, kuigi ka rahvastikubaas on suurem.»
Iirimaale andis hoobi pangandus- ja kinnisvarakrahh, mis tõi novembris kaasa Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondi 85 miljardi eurose päästemanöövri.
Panganduskriis on olnud majandustegevusele rängaks piduriks, kuid ESRI prognoosib nüüd, et tänavu hakkab sisemajanduse kogutoodang (SKT) tagasihoidliku 1,5 protsendi võrra kasvama, 2012. aastaks pakutakse 2,25-protsendilist kasvu.
Tihti peetakse Iiri majanduse puhul paremaks mõõdikuks rahvamajanduse kogutoodangut (RKT), kuna selle puhul ei tule arvesse dividendid ja kasumid, mille välisfirmade kohalikud tütarfirmad riigist välja «omale koju» viivad. RKT peaks kasvama tänavu 0,5 ja tuleval aastal 1,5 protsenti.
Aastal 2009 kuivas Iiri RKT kokku 10,7 protsendi ja mullu 1,5 protsendi jagu.
Iiri eksportijad on lõiganud kasu euro nõrkusest (väljapoole euroala müües) ja võtmeturgude vajadusest varusid täiendada. Tänavu kasvab eksport ilmselt 6 protsenti, tuleval aastal 5 protsenti. 2010. aastal kosus Iiri eksport hinnanguliselt 8,75 protsenti.
Professor Alan Barrett ESRIst ütles aga, et ekspordi mõju tööhõivele on piiratud, kuna tööhõive sõltub tarbijanõudluse paranemisest.
Kuna järgmise nelja aastaga võetakse majandusest välja 15 miljardit eurot – tänavu 6 miljardit – toob see järgmisel kahel aastal kaasa eratarbimise languse.
Seda ühelt poolt töö kaotamise hirmu tõttu, teiselt poolt aga seepärast, et majapidamised maksavad oma laenusid ja panevad igaks juhuks raha kõrvale.
ESRI ennustab, et eelarvepuudujääk tuleb tänavu 9,5 protsenti SKTst, mis on üks euroala kõrgemaid.
2010. aasta vastav näitaja oli aga lausa 31,5 protsendi SKTst, kuna selle hulka arvati ka pankade päästmiseks võetud laenud.
Pankade päästmise brutomaksumus on ESRI arvutuste kohaselt hetkeseisuga 52,8 miljardit eurot, eeldades, et peamiste pankade kapitalipuudujäägi korvab pigem riik kui erainvestorid.
Kuna Anglo Irish Bank vajab ilmselt veel 5 miljardit eurot lisaks – ning kuna pankadele emiteeritakse 40 miljardi euro eest võlakirju, kui hapud laenud riiklikusse laenuametisse üle kantakse – siis on ESRI kokku rehkendanud, et valitsus on pangandusse «kaasatud» kokku 97,8 miljardi euroga.
See summa oleks 61,3 protsenti Iirimaa sisemajanduse kogutoodangust.
Copyright The Financial Times Limited 2011.