Naabrite vaheline vaen päädis kempsusõjaga

WC võib ju korras olla, aga ilma kanalisatsioonita see ei toimi. Foto: Tairo Lutter

Harjumaal asub keset metsa kolm maja, kus aastate pikkune tüli naabrite vahel on nüüdseks viinud nö kempsusõjani. Abi on otsitud nii vallast, politseist kui ka advokaatide käest.

Umbes 40 km kaugusel pealinnast on kolm maja, mis kunagi kuulusid Tallinna Veele, kirjutab Den za Dnjom. Majad erastati ja mõned aastad hiljem müüdi üks neist (maja nr 3)  abielupaarile. Uute tulijate suhted vanade elanikega ei sujunud esimesest päevast alates. Kümne aasta jooksul kogunenud probleemid tipnesid nii-öelda kempsusõjaga.

Millest tülid alguse said, on raske öelda, kuid solvanguid on lennanud mõlemalt poolt. Antud lugu põhineb suuresti uute tulijate ehk abielupaari Kristina ja Aleksandri jutule. Naaber majast nr 2 oli vähem jutukas, esimeses majas elava perega ajalehel ei õnnestunud ühendust saada, kuid väidetavalt on see pere antud tülis kõrvaltvaataja rollis.

Ühised süsteemid

Algselt olid kõik kolm maja omavahel tihedalt seotud – neil oli ühine vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Ka kruntide piire polnud täpselt määratud ning sissesõidutee oli ühine. Seega pidid kahe esimese maja elanikud koju saamiseks sõitma läbi maja nr 3 hoovi. Selline läbisõiduhoov uutele tulijatele ei meeldinud. Sellest sai alguse 10 aastat kestnud vaen.

Uute inimeste initsiatiivil jagati maatükk kruntideks, kuid see ei meeldinud maja nr 2 elanikele, kuna väidetavalt sai kolmas pere osa nende territooriumist. Kolmanda maja rahvas keelas oma krundist läbisõitmise ning peremees taotles loa teha uus tee läbi RMK-le kuuluva metsa.  See tekitas tüli. Maju ühendav tee lõigati läbi ja krundid eraldati.

Järg jõudis veesüsteemi juurde, mida reguleeriti just Kristina ja Aleksandri krundilt, kes olid pumpla Tallinna Veelt välja ostnud. Kuigi abielupaari kinnitusel pole naabritel põhjust nurisemiseks, leiavad need ikkagi, et nende juurdepääsu veele piiratakse.

Aleksandri sõnul soovis maja nr 1 vee eest tasuda, kuid mehele nende pakkumine ei sobinud, kuna polnud võimalik arvestada välja tarbitud vee kogust. Asi päädis sellega, et kahel esimesel majal tuli soetada majast nr 3 sõltumatu veevarustus. Nüüd jäi ühiseks vaid kanalisatsioon, mille settekaev asus maja nr 1 krundil.

Tropp ees

Naabrite vaheline hõõrumine kogus tuure ja olukord halvenes 2014. aastal, kui majas nr 3 lakkas kanalisatsioon töötamast.

«Olin üksi kodus, kui kanalisatsioon lakkas toimimast ja ma arvasin, et tegu oli avariiga,» rääkis naine. Mõni aeg varem olid naabrid ehitanud trassile kuuri ja nii arvas naine, et ehitustööde tõttu see ummistus tekkiski.

«Hiljem selgus, et nad otsustasid meile kätte maksta. Ma isegi ei osanud arvata, et inimesed võivad olla nii alatud,» kurtis ta.

Erinevalt kaasast kahtlustas mees kohe naabreid ja kutsus kohale torufirma, kes valgustas torud läbi ja tuvastas, et need on heas korras, kuid ühest kohast suletud. «Neil on trassi peal metallist garaaž, ilmselt nad sulgesid umbes meetri sügavuses asuva toru garaažis,» rääkis Aleksander.

Tema arvamust kinnitab ka torufirma otsus, mille kohaselt on toru kunstlikult suletud ja seda on tehtud kohas, kus asub naabrite kanalisatsioonikaev. Et seda kontrollida, oleks vaja olnud Toruarsti töötajatel pääseda naabrite krundile, kuid selleks ei antud luba.

Appi tuleb jurist

Kanalisatsioon oli blokeeritud senikaua, kuni pere pöördus advokaadi poole. Pärast advokaadi kirja naabritele, kus juhiti tähelepanu, et nad eksivad seaduse vastu, hakkas see tööle. Aleksandri sõnul leidsid naabrid pärast advokaadi kirja kahtlaselt kiiresti üles ummistuse koha ja likvideerisid selle.

Kanalisatsioon toimis, kuid sõda naabritega jätkus. Eelmisel kuul aga lakkas kanalisatsioon taas toimimast. Kogu selle aja pidas advokaat naabritega tulist kirjavahetust, mis päädis sellega, et perele tehti ettepanek rajada oma kanalisatsioon. Seda pakuti viimasel ajal korduvalt ja kui tekkis uus ummistus, siis ei olnud perel kahtlust – naabrid on taas toru sulgenud.

Naaber probleeme ei näe

Väljaanne püüdis rääkida naabritega. Maja nr 2 peremees oli napisõnaline, kuid kinnitas, et tema ei ole midagi sulgenud. «Meil on kõigil eraldi kanalisatsioon, veevarustus, elekter. Meil on talud, me ei ela kommuunis,» sõnas mees.

Kui ajakirjanik tuletas meelde, et kanalisatsioon on siiski ühine, sõnas naaber, et kunagi see oli nii, nagu olid ühised veevarustus ja sissepääsutee. «Nõukogude ajal oli kõik ühine. Aga nüüd on Eesti Vabariik, kõik on eraldi. Meil on talud. Keegi pole kanalisatsiooni kinni pannud – kõigil on oma tehtud,» ütles mees. Ta kinnitas, et naabritega probleeme pole ja lõpetas kõne.

Emotsionaalne kius

Vandeadvokaat Keijo Lindebergi sõnul on naabrid on aastakümneid kasutanud ühist kanalisatsioonitrassi, kuid isiklike erimeelsuste tõttu otsustasid naabrid, et Aleksander edaspidi kanalisatsioonitrassi kasutada ei tohi. Ühtegi sisulist ja asjakohast põhjendust naabrid advokaadi sõnul esitanud ei ole.

«Vastupidi, naabrid on e-kirjades kinnitanud, et kanalisatsioonitrass on töökorras ja nad plaanivad seda edasi kasutada. Seega kanalisatsioonitrassi kasutamise keelamise ainus eesmärk on minu hinnangul soov põhjustada Aleksandrile ebameeldivusi ja sundida tegema teda märkimisväärseid kulutusi,» ütles Lindberg.

Advokaadi sõnul on Aleksander naabritele korduvalt kinnitanud, et on nõus tasuma enda osa kanalisatsioonitrassi kasutamisega seotud kuludest, kuid ühtegi arvet teadaolevalt esitatud pole. «Seega on tegemist naabrite emotsionaalse kiusuga,» leidis Lindberg.

Politsei ei aita

Maja nr 3 perenaine pöördus kempsusõjas abi saamiseks ka politsei poole, kuid nagu selgub vanemkomissar Kairi Rängi vastusest, siis nemad antud juhul aidata ei saa.

«Kui naabritel jagavad ühisvara ja ei saa selle kasutamises mõistlikule kokkuleppele, siis ei saa politsei naabreid vastutusele võtta, kuna antud teos puuduvad süüteo tunnused,» kirjutas Ränk oma vastuses. Kui kokkulepet ei õnnestu saavutada, siis tuleb pöörduda kohtu poole. Komissari sõnul on ta naabriga rääkinud ja olukorda selgitanud.

Vana kokkulepe

Ka vallavanem Arvi Karotamme sõnul on ainus lahendus kohtutee jalge alla võtta. Ta selgitas, et pere pöördus vallavalitsusse 12. novembril 2014 ja toona lepiti kokku, et iga pere ehitab oma kanalisatsioonisüsteemi.

«Kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või –rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne 1.aprilli 1999 aasta,» selgitas Karotamm oma kirjas.

Ta lisas, et vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 3 kohaselt reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus.

Abi on vaja kohe

Kristina ja Aleksandri sõnul 2014 mingit kokkulepet ei sõlmitud ja nad kuulevad sellest esmakordselt.

«Meil räägitakse õigustest, kuid tuleb välja, et me oleme täiesti kaitsetud. Me jäime ilma sellest, mida vajame nüüd kohe. Kuidas me saame elada majas, kui ei ole kanalisatsiooni lihtsalt sellepärast, et keegi tahtis nii? Tuleb välja, et seadustes on lünk,» rääkis Kristiina. Tema sõnul on vaja kohtueelset lahendust, sest kohtus käimisele kulub aastaid, aga kanalisatsiooni on vaja kohe.

Kohus avitab

Õigusbüroo Invictuse juht Juri Asari pakkus kolm võimalikku lahendust. Esiteks rajada oma kanalisatsioon, kuid see peab olema tehniliselt võimalik ja see tuleb elanikel endal kinni maksta. See variant perele ei sobi, sest neil on suur krunt ja see tuleks sel juhul läbi kaevata. Ka läheks oma süsteemi rajamine maksma 3000-5000 eurot ja seda summat perel pole.

Teine võimalus oleks naabritega leppida notari juures servituut. Selleks tuleb naabritega kokku leppida kanalisatsiooni kasutamise tasu, seejärel saab kokkuleppe notari juures vormistada. Selle variandi plussiks on, et asjad saaks korda paari päevaga. Miinuseks aga asjaolu, et naabrid võivad määrata suure summa. Kristina ja Aleksandri pere puhul ei tule see variant kõne alla teisel põhjusel – naabrid pole mingi summa eest nõus kanalisatsiooni kasutamisega.

Alles jääb viimane võimalus ehk kohtutee. Servituudi määramiseks võib Asari hinnangul kohtus kuluda pool aastat kuni aasta.

Kristina ja Aleksander ei soovi leppida servituudi määramisega, neil on plaan ka naabrid antud teguviisi eest vastutusele võtta. Tuleb välja, et Eesti seaduste järgi on see võimalik.

«Vastavalt võlaõigusseaduse § 1043 (Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine) peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju on õigusvastane ka juhul, kui see rikub kohustusi, mis tulenevad seadusest,» selgitas Asari.