Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Üleilmseid suurkorporatsioone lõhestavad palgaläbirääkimised

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Siiri Liiva
Copy
Queensis New Yorgis asuv McDonald'si restoran, millel ilutseb suur silt, et kiirtoidurestoran otsib töötajaid.
Queensis New Yorgis asuv McDonald'si restoran, millel ilutseb suur silt, et kiirtoidurestoran otsib töötajaid. Foto: Richard B. Levine/Levine-Roberts/Sipa USA

Selliste üleilmsete suurkorporatsioonide nagu McDonald's ja Walmart igapäevaelu lõhestavad järjest suurenev vägikaikavedu töötajate ja investorite huvide vahel. Olukorras, kus töötajad nõuavad kõrgemaid palku, on ohus just investorite kõrge kasumiootus.

Rahvusvahelise kiirtoiduketi McDonald's Chicago peakorteri esise ummistasid maikuus sinna telgi üles seadnud ettevõtte töötajad, kes protestisid sellega madala palga vastu ja nõudsid 15-dollarist ehk 13,36-eurost tunnitasu aktsionäride aastakoosoleku ajal, vahendab Financial Times.

Majas sees koosolekut pidanud aktsionärid nägid selles aga süües-kasvab-isu aktsiooni, kuna alles hiljuti oli ettevõte endale otsekuuluvate restoranide töötajate palka tõstnud 10 dollari ehk 8,9 euro peale tunnis. «Vaata, aga vaata - barbarid on jälle ukse taga ja nõuavad taas palka juurde,» märkis seepeale Justin Danhof, kes kõneles seeläbi oma otsese ülemuse, McDonald'si aktsionäri Amy Ridenouri nimel.

Siiski tundub, et sellega ei ole veel palgasurve USA suurkorporatsioonidele lõppenud, vaid võib lähiajal veelgi pingestuda. Omaette survet avaldab siin ka miinimumpalga tõus. Näiteks California osariik, mis on nii rahvastiku kui ka majandusnäitajate poolest Ühendriikide suurim osariik, plaanib oma miinimumpalka tõsta 15 dollari peale aastaks 2022. Samas suunas liigub ka New York.

McDonald's ei ole ainus ettevõte, kelle elu töötajate kasvavad palganõudmised on kibedaks teinud. Täpselt samade nõudmistega seisavad silmitsi nii Walmart, Costco kui TJ Maxx. Kuna sellega on kasvanud ka klientide kaebused - kes kurdavad kaupluste puhtuse ja teenuse üle -, peab näiteks Walmart investeerima järgmise kahe aasta jooksul 2,7 miljardit dollarit ehk 2,4 miljardit eurot töötajate palgatõusule ning väljaõppele.

Ettevõtte kasumiootusele seab see tugevad piirangud seetõttu, et tarbijate seisukohalt ei saa nad kiiresti oma toodete ja teenute hindasid sellele katte saamiseks tõstma hakata. Enim ohustab töötajate palgatõus nii restoranikettide, jaekettide ja turismiettevõtete kui ka tööstusettevõtete, lennufirmade ja tervishoiuteenuseid pakkuvate ettevõtete kasumiootust.

Mis aga puudutab üldist tööturu olukorda USAs, siis hea uudis selle kõige juures on, et vabade töökohtade arv järjest kasvab. Halb uudis seejuures aga on kvalifitseeritud töötajate puudus, mis omakorda survestab palgatõusu. «Meie talendipagas on väga piiratud ja mõndade kohtade täitmiseks kulub kuid,» rääkis ettevõtte Adcocate Health Care personalijuht Kevin Brady.

Sarnastest tööturu väljakutsetest ei ole jäänud puutumata näiteks ka Ühendkuningriik, Euroopa Komisjoni hiljutise uuringu kohaselt seisavad briti silmitsi kõige suurema tööjõupuudusega viimase kümne aasta jooksul.

Tagasi üles