Eesti riik ostab aastas nelja miljoni eest IT-tehnikat – kas väikepakkujad on kõrvale tõrjutud?

Arvutid Lasnamäel asuvas häirekeskuses Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) andmeil ostab riik igal aastal igal aastal keskmiselt kahe miljardi euro eest asju, teenuseid ja ehitustöid - hinnanguliselt kaks protsenti sellest kulub arvutitele, monitoridele ning nendega seotud IT-seadmetele ja -teenustele.

«Kui vaadata ühe ostjana eraldi Eesti riiki, on umbes nelja miljoni euro eest oste märkimisväärne kogus. Siiski jaguneb see summa ca 160 erineva ministeeriumi ja nende allasutuste vahel laiali. Siia kuuluvad nii ministeeriumid, muuseumid, riigikoolid, erinevad riigiametid, maavalitsused kui ka suuremad riigi IT asutused.  Kokku umbes 34 000 töö- ja ametikohta,» ütles Postimehele RIK-i direktor Mehis Sihvart.

e-äriregistri andmetel on Eestis arvutite, kontorimasinate ja tarkvara müügi ning rendiga tegelevad ettevõtjad deklareerinud käibeks keskmiselt 300 miljonit eurot aastas. Sellest summast 4 miljoni euro konsolideerimine ühe hankija kätte ei mõjuta turgu selliselt, et annaks ühele pakkujale selgeid eeliseid.

RIK on ka asutus, mis on alates 2014 aasta algusest on ligi 160 asutusele kontoritöökoha arvutite, -monitoride ning seotud seadmete ja teenuste hangete keskne korraldaja. Keskne hankimine omakorda tähendab erinevatele asutustele IT-seadmete ühist soetamist ilma, et nad peaksid iseseisvalt hankeid korraldama.  Küll aga on neil võimalik raamlepingute alt võimalik otse tellida või korraldada nö minikonkurss oma vajadustest lähtuvalt.

«Keskne hankimine loob võimaluse seadmete soodsamaks hankimiseks peamiselt väiksematele asutustele. Tänu suurtele kogustele on keskselt ja ühiselt hankides võimalik saada hinnasoodustusi, mida väikeste koguste juures ei pakuta,» tõi Sihvart välja suurhangete ühe eelise. «Keskse hankimise eesmärgiks on ennekõike riigi kulude kokkuhoid, aga ka optimeerimine - kvaliteet, maht, säästlikumad seadmed.»

Millised on olnud ettevõtjate mured

Kohe, kui RIK keskseid hankeid korraldama hakkas, jõudsid kohale ka ettevõtjate mured nii-öelda turu lukku panemise osas. Sellest lähtuvalt muudeti hanked kaheosaliseks, sõlmides ühe osa tulemusena raamlepingu mitme pakkujaga – see lõi  pakkujate jaoks võimaluse osaleda hankijate poolt korraldatavatel minikonkurssidel.

Teiseks mureks oli väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemise võimaldamine kesksetes hangetes.

«RIK arvutite hanked ongi üles ehitatud selliselt, et kõik kvalifitseeritud pakkujad saavad osaleda mitme pakkujaga raamlepingus. Peamine kitsaskoht hangetes on müügikäibe suuruse nõudmine,» selgitas Mehis Sihvart. «Tavaks on saanud, et küsitakse kahekordne suurus hanke eeldatavast maksumusest. Meie eeldasime mitme pakkuja raamlepingu eeldatavaks mahuks 500 000 eurot, kuid nõude käibe suurusele märkisime 400 000 eurot kolme aasta peale kokku. Ehk siis nõuded müügikäibele on Eesti mõistes madalad. Selline nõue võimaldab ka mikroettevõtetel hankes osaleda.»

Valmib hangete e-kataloog – sisuliselt hankekaupade eBay

Keskne hankimine protseduuriliselt tulevikus väga teistmoodi välja ei näe, kuid hankijate jaoks muutub tänu kahe aasta pärast valmivale e-kataloogile kindlasti lihtsamaks lepingute alt tellimuste esitamine. Sisuliselt on tegemist eBay-laadse ostukeskkonnaga, mis tekib hangete alusel sõlmitud raamlepingute pakkumustest.

Sarnast ostukeskkonda kasutatakse juba aastaid ka Itaalias, kus keskne hankija Consip korraldab hankemenetlusi, sõlmib raamlepingud ning hankijate «vaevaks» on ainult tellimuste teostamine läbi keskkonna.

Eesti e-kataloogi keskkonnas saab samuti peagi hankemenetluse alusel sõlmitud lepingute raames teostada tellimusi, jälgida kehtivaid lepinguid ning luua vajalikke dokumente. Elektrooniline lahendus lihtsustab ja ühtlustab hangete alt tellimuse protsessi, mis omakorda võimaldab vähendada tööjõukulu.

Mis puutub lähinaabritesse, siis näiteks soomlased hangivad arvuteid ja sarnaseid seadmeid liigitades need operatsioonisüsteemide põhiselt. Teevad kaks operatsioonisüsteemi hanget- Windows ja IOS - ning hangivad nende raames kõik erinevad  vajalikud seadmed - arvutid, tahvlid ja muud seadmed.

«Võimalik, et sama lähenemine sobib ka Eestile. Iga kord enne arvutite hanke korraldamist analüüsib ja võrdleb RIK teiste riikide sarnaseid hankeid ja võimaliku uue hankemudeli sobivuse korral kaasatakse arutellu kindlasti juba ka RIK’i peamised koostööpartnerid,» ütles Sihvart.

Fakte:

• 2015. aastal sõlmitud esimeste lepingute alt on riik võrreldes turuhindadega kokku hoidnud umbes 530 000 eurot.

• Hanke läbiviimine on kulukas igale hankijale. Tänu hangete koondamisele hoidis riik hanke läbiviimise kulude osas kokku 180 000 eurot.

• 2015. aastal sõlmiti kekse hankimise raames ca 400 hankelepingut.

• Samal aastal sõlmiti neljaks järgnevaks aastaks ostu- ja liisingulepinguid ca 6,43 miljoni euro eest.

• RIK-i hangetes pakutavad tooted on senini olnud keskmisest turuhinnast kuni 30% soodsamad.

• Kui arvutite hankeid ei oleks koondatud, oleksid erinevad asutused pidanud 2015. aastal korraldama kokku vähemalt 70 hankemenetlust arvutite ostmise jaoks iseseisvalt.

IT-seadmete ühishangetega on kõigil riigiasutustel võimalik vabatahtlikult liituda.