Detsembris suurenesid ettevõtjate hinnatõusuootused

Maksmine. Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

30 protsenti Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluses osalenud tööstusettevõtetest prognoosis müügihindade kasvu lähemal kolmel kuul, hindade langust eeldas 6-7 protsenti vastanutest, ülejäänud ettevõtjad ootasid hindade püsimist samal tasemel.

Hinnangud muutusid varasemate kuudega võrreldes ennekõike puidutööstuses, ehitusmaterjalide tootmises ning mööblitööstuses. Välisturgudel on kasvanud nii ekspordi kui ka impordi hinnad ja see tekitab hinnasurvet ka siseturul. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul ei kandu see mõju aga toodete struktuuri erinevuse tõttu üks ühele koduturule üle.

2010. aasta detsembris jätkus ekspordi- ja impordihindade tõus, eelmise aasta sama kuu näitajatest olid hinnad keskmiselt vastavalt 8,4 protsenti ja 12,8 protsenti kõrgemad. Sama aasta novembrikuuga võrreldes kasvasid ekspordihinnad 0,8 protsendi ja impordihinnad 2,7 protsendi võrra.

Impordihindade kasvutempo kiirenemist mõjutas eelkõige nafta maailmaturuhinna jätkuv tõus, kuid samuti on kallinenud paljude teiste toormete hinnad maailmaturul. Toormehindade tõus kandub ka ekspordihindadesse.

Tootjahindade tõusu taga on eelkõige kolm tööstusharu. Seoses metallide kallinemisega on aastaga oluliselt kasvanud tootjahinnad metalltoodete tootmises, seda ligi 19 protsenti. Kümnendiku võrra on kasvanud elektriseadmete hinnatase. 9 protsenti on tõusnud tootjahinnad toiduainete tootmises, sealhulgas piimatooted on kallinenud veerandi võrra ehk tootjahinnad on sarnaselt piima kokkuostuhindadega jõudnud tagasi peaaegu 2008. aasta kõrgtasemeteni.

Teistes harudes on hinnad püsinud stabiilsematena, tootjahinnad on muutunud aastaga mõne protsendi võrra. Vaid ehitusmaterjalide tootmises ulatus detsembris hinnatõus 7 protsendini, samas suhteliselt kõrge kasv tuleneb eelkõige majanduskriisiga kaasnenud madalast baastasemest aasta tagasi.