/nginx/o/2011/01/20/501589t1hce28.jpg)
Briti peaminister peab täna maha pretsedenditu Suurbritannia-Põhjamaade-Balti tippkohtumise, olles kutsunud kokku Euroopa kõige liberaalsemate, vabaturumeelsemate, rohelisemate ja karmimate (eelarvepoliitika kontekstis) riikide ladviku.
Cameron kutsus Balti trio Põhjamaade sõpruskonda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
David Cameron on hoolikalt selgitanud, et üheksa riigi kohtumine kujutab endast õdusat sõpradevahelist koosviibimist, kus lisaks tehnoloogiale ja kasvule räägitakse ka näiteks ookeanienergiast ja perekonnakesksest poliitikast.
Teistele eurooplastele võib tippkohtumine aga jätta mulje Cameroni poolsest musklite näitamisest – katsest sepistada «Põhjaliigat» riikidest, mis sageli kalduvad euroskeptitsismi ja atlandimeelsusse ning igatsevad kammitseda Brüsseli volitusi ja Euroopa Liidu kulutusi.
Soome välisminister Alexander Stubb ütles, et tippkohtumine oli Briti peaministri poolt «kaval käik».
«Ta otsib ELis endale liitlasi. Ja väikesed liikmesriigid on alati meelitatud, kui keegi suurematest neile läheneb,» ütles Stubb.
Kui Briti valitsuselt küsiti, kas Cameron sepistab «Prantsuse-vastast allianssi», juhtis peaministri pressiesindaja tähelepanu sellele, et nad on teinud Pariisi ja Berliiniga koostööd, et ELi eelarveasjades korrale kutsuda.
Cameron korraldas Islandi, Norra, Rootsi, Taani, Soome, Leedu, Läti ja Eesti liidritele eile õhtul Downing Streetil piduliku õhtusöögi.
Põhjamaade suhted Brüsseliga on sageli kohmakad ja täbarad. Norra ja Island ei ole ELi liikmed. Taani ja Rootsi ei kuulu aga euroalasse ja nende liitumisest ei paista mingeid märke – pigem vastupidi.
Üks Brüsselis baseeruv analüütik ütles, et tippkohtumine näib olevat Cameroni jaoks viis ülejäänud Euroopaga suhtlemiseks, minnes mööda ELi institutsioonidest.
«See on siiras katse leida uus viis rahvusvaheliste kohtumiste korraldamiseks,» ütles üks plaanimises kaasalöönud isik. «See on mõeldud katalüsaatoriks, et jagada rikide vahel häid mõtteid ja kogemusi.»
Cameroni abilised tõid näiteks Norra poolt tehtud töö, toomaks rohkem naisi ettevõtete juhatustesse. Kuigi esialgu pole veel kindel, kas peaminister kavatseb norrakatelt eeskuju võtta ja juhatustele sookvoodid peale panna.
Cameron usub aga ilmselgelt, et kohtumine tugevdab ja kindlustab riikide vahelisi sidemeid.
«Miks Põhjamaad ja Baltimaad?» küsis Cameron ja vastas ise: «See on väga lihtne. Põhja-Euroopat seob teatud ühiste huvide allianss. Me tõmbame ligi ettevõtlust. Me tervitame innovatsiooni.
Me mõistame, milline on roheliste tehnoloogiate potentsiaal majanduskasvu saavutamiseks. Ajal, mil suur osa Euroopast vajab meeleheitlikult fundamentaalseid majanduslikke reforme, on meil mõistlik oma majanduste hüvanguks kokku tulla – kui töökohtade ja kasvu avangard.»
Stubb ütles, et kokkutulnud on ühed «ELi kõige anglosakslikumad riigid», mida ühendavad usk vabaturumajandusse, tugevad heaoluriigid ja sageli ka annus euroskeptitsismi.
«See ei ole iseenesest võimuliit, vaid pigem üks vahva sõpruskond, kes kokku tuleb,» ütles ta. «Mis meisse puutub, siis meie silmis on Suurbritannia tähtis riik nii ELi kui maailma kontekstis. On tähtis, et sul oleks suuri sõpru. Meile annab see palju.»
Copyright The Financial Times Limited 2010.