Brexit puudutas Prantsusmaal närvi

Urho Meister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantsuse paremäärmusliku Rahvusrinde liider Marine Le Pen
Prantsuse paremäärmusliku Rahvusrinde liider Marine Le Pen Foto: FT.com

Villers-Cotterêts puhkas päikesepaistes. Linnaväljakul ilusat ilma nautinud pensionär Christian La Roche ütles ligi astunud Financial Timesi reporterile, et brittide otsus Euroopa Liidust lahkuda oli «lihtsalt hiilgav.»

«Neil jätkus julgust Brüsselile vastu astuda,» jätkas La Rosche ja lisas, et ta «ei kiida britte kergelt.»

Nüüd nõuab vanahärra Marie Le Peni ja Rahvusrinde toetajana, et ka talle koos kaasmaalastega samasugune referendum võimaldataks.

«Meilt tuleks nüüd vähemalt küsida [kas me tahame olla Euroopa Liidus],» ütles ta. «Poliitikud peaksid andma meile valiku.»

Brittide valik on tempokalt tõusmas Prantsuse poliitika keskmesse, kus ongi asutud arutama rahvahääletuse võimaluse üle – ning selle üle, kuidas küsimus mõjutaks eelseisvate presidendivalimiste kulgu.

Rahvusrinde liider Marine Le Pen on juba lubanud otsekohest «sees või väljas» referendumit, kui ta tuleval aastal presidendiks valitakse.

Prantsuse poliitika professor James Shields Ühendkuningriigi Astoni ülikoolist näeb Brexitit kui «kingitust Le Penile», mis andis õigusliku kaalu ühele tema poliitika peamistest alustest. «Siiamaani tundus see poliitika äärmusliku ja ekstreemsena, kuid nüüd, mil selle taga on Briti valijate enamus, on ta omandanud uue auväärsuse.»

Samal ajal on prantslaste arvamus Euroopa Liidust halvenemas. Nagu näitas juunikuine USA uuringufirma Pew poolt korraldatud küsitlus, suhtuvad Euroopa liitu negatiivselt tervelt 61 protsenti Prantsusmaa elanikest. Nendest negatiivsemad on vaid kreeklased. Brittide vastav protsent oli vaid 48.

Veidi eemal Villers-Cotterêtsis istus ühes tagasihoidlikus kohvikus seltskond vanemaid daame, kes seal aeg-ajalt kokku saavad – et keelt peksta ja poliitikat lahata. Rahvusrinnet nad kõik küll ei toeta, kuid on ühisel seisukohal, et Euroopa Liitu jäämise ja euro kasutuse kohta tuleb rahvalt arvamust küsida.

«Niivõrd palju asju antakse meile valmis kujul ette,» ütles üks vestlejaist, Suzane Becq. «Aga ma arvan, et kui inimestelt küsida, tahaks [iga mees] olla oma saatuse sepp.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles