Mitmed endised peaministrid liiguvad Venemaa kiiluvees

Gerhard Schröder Saksamaa kantslerina Tallinnas 2000.aasta juunis. Foto: Toomas Huik / Postimees

• Schröder sai Nord Streami etteotsa pärast projekti toetamis Saksa kantslerina.
• Aho tõusis Sberbanki nõukogusse, kui asus juhtima idaäri toetavat Soome ühingut.
• Paksas sai oma presidendikampaaniaks kopsaka rahasüsti Venemaalt.

Tiit Vähi sobib nende endiste Euroopa peaministrite klubisse, kes Vladimir Putini võimu ajal on asunud Kremli poliitikat õigustama või kelle huvid ristuvad Venemaa äridega.

Tiit Vähi sobib nende endiste Euroopa peaministrite klubisse, kes Vladimir Putini võimu ajal on asunud Kremli poliitikat õigustama või kelle huvid ristuvad Venemaa äridega.

Varem Putinile lähedal seisnud äripartneritega Sillamäe sadamat arendama asunud Vähi asus nüüd propageerima Venemaa suhtes järeleandlikku poliitikat. Kuu aega pärast Vähi teise valitsue ametisse asumist 1995. aastal kehtestas Venemaa imporditavatele Eesti kaupadele topelttollid. Ettevõtjate survel tegelesid järjestikkused valitsused viljatult läbirääkimistega tollirežiimi muutmiseks, kuid põrkusid oma partrneri poolsetele kaubandusega mitte seotud poliitilistele nõudmistele. Topelttollid kadusid automaatselt pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga.

Tuntuimaks Kremli sõbraks kerkis Saksamaa kantsler Gerhard Schröder, kes vahetult enne ametist lahkumist 2005. aastal andis miljardi euro suuruse riikliku garantii Venemaa riigieelarve võtmedoonori Gazpromi gaasitoruprojektile Nord Stream. Vahetult pärast riigitüürilt lahkumist sai Schröderist Nord Streami nõukogu esimees.

Tänavu mais tõusis Soome endine peaminister (1991-1995) Esko Aho nn sõltumatu direktorina Venemaa riikliku panga Sberbanki nõukogu liikmeks. Mees, kelle valitsus saatis pärast Nõukogude okupatsiooni lõppu Eestisse esimese suursaadiku, viis Soome Euroopa Liitu, juhib praegu olulisimate Soome ettevõtjate poolt idaturu vallutamiseks loodud East Office nimelist ühingut. Aho peaministri aeg langeb kokku Tiit Vähi valitsemisajaga Eestis.

Soome valitsus on venelaste ärihuvisid toetanud ka eksministritega. Aho valitsuses ministri staatuses tööstuse, kaubanduse ja väliskaubandusega tegelenud Pertti Salolainen asus 2004. aastal tegutsema Rosenergoatomile kuulunud ettevõtte United Power OY nõukogu liikmena, et hakata ehitama elektrikaablit Sosnovõi Borist Kotkasse.

Leedu endine peaminister Rolandas Paksas (1999, 200-2001), kes kuulub Europarlamendis euroskeptikute gruppi, sattus pärast Leedu presidendiks valimist raskustesse just sidemete tõttu Venemaaga. Paksas tagandati 2004. aastal, kui ta oli oma dekreediga andnud leedu kodakondsuse oma valimiskamopaaniat 400 000 dollariga rahastanud Venemaa lennundusärimehele. Paksast kahtlustatui ka riigisdaladuse lekitamises.

Läti olulisimaks oligarhiks peetav endine peaminister Andris Šķēle (1997, 1999-2000) müüs mullu riiklikule Venemaa Raudteedele 50 protsenti talle kuuluvast raudteefirmast Liepājas naftas tranzīts. Samal ajal asus mehe perekond investeerima Vene kapitaliga seotud laenuärisse.