Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Seakasvatajad soovivad kriisi tõttu toetust 500 eurot emise kohta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: BNS
Copy
Seakasvatajad soovivad valitsuselt raskete olude tõttu ühekordset toetust.
Seakasvatajad soovivad valitsuselt raskete olude tõttu ühekordset toetust. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Eesti Seakasvatajate Liidu hinnangul peaks riik lihasektori keerulise olukorra tõttu maksma põhikarjatoetust 500 eurot emise kohta ning üle vaadata farmidele seatud välisõhu saastenõuded.

«Käesoleva pöördumise põhjuseks on jätkuv keeruline olukord Eesti seakasvatuses. Probleemi teravust ja negatiivse arengu jätku kirjeldab PRIA poolt avaldatud kodusigade arv seisuga 1. mai 2016 – 291 000 –, mis on juba 19 protsenti vähem kui 2015. aasta alguses,» kirjutas seakasvatajate liidu juhatuse liige Urmas Laht valitsusele ja parlamendile.

Ta ütles, et seakasvatajaid teeb ärevaks riigiametite ükskõiksus probleemiga tegelemisel ja harjumine olulise põllumajandussektori justkui vältimatu allakäiguga. «Arvestades emiste arvu dünaamikat saame prognoosida sigade arvu jätkuvat vähenemist. Kriisi edasisel jätkumisel hakkavad uksi sulgema söödatehased, tapamajad ja teised seakasvatusega kaasnevad majandusharud. Tunduvalt langeb Eesti teravilja kohapeal väärindamise tase ja teraviljakasvatuse lisandväärtus,» kirjutas Laht.

Ta ütles, et kõige tugevamat otsest kaasaaitavat mõju kodusigade arvu vähenemisele omavad jätkuvalt sigade Aafrika katkuga (SAK) seotud kauplemis- ja käitlemispiirangud ning vastavad administratiivsed tsoneeringud. Samas on seakasvatajatel niikuinii suured bioohutusega seotud kulud nii piirangutsoonides kui väljaspool.

«Samuti soovime, et seadusandjad ja täitevametnikud saaksid aru põllumajanduspiirkondade eripärast välisõhu kaitse seaduste ja piirväärtuste rakendamisel olemasolevate farmide juures. On ilmselge, et nõukogude ajal kehtestatud norme ei ole võimalik iga ilmaga täita ka kõige kaasaegsemat parimat võimalikku tehnikat rakendavates farmides tootmisterritooriumi piiril ega lähiümbruses,» kirjutas Laht.

«Lähtuda tuleb inimese tervise tegelikust kaitsevajadusest, keskkonna väärtustamisest ja reaalsest majanduslikust olukorrast ning seaduste täitmise võimekusest põllumajanduses. Seadused ja normid peavad olema füüsiliselt täidetavad. Juhime tähelepanu ka sellele, et Eestis riigisiseselt kehtestatud välisõhu saasteainete piirväärtused ei ole sarnaselt kehtestatud EL-i teistes maades ja tekitavad ebavõrdset kohtlemist ühisturu majandusruumis,» märkis ta.

Seetõttu soovib liit, et riik maksaks sektori üldise olukorra tõttu 2016. aastal üldist põhikarjatoetust 500 eurot emise kohta ning toetaks seafarme kolmandas tauditõkketsoonis. Samuti soovib liit, et riik tegeleks piirangutsoonide võimalikult kiire kaotamisega. Lisaks soovivad seakasvatajad, et riik kehtestaks «reaalselt täidetavad» välisõhu saasteainete piirväärtused põllumajanduspiirkondades olemasolevatele farmidele.

Tagasi üles