/nginx/o/2016/06/28/5553299t1h4fcc.jpg)
Eesti ettevõtluskliimas toimuvad ärevust tekitavad muutused, sest käsikäes hoogsa usalduse kahanemisega valitsuse majanduspoliitika vastu püsib madalal ka ettevõtjate seadusekuulekus, näitas Stockholmi Majanduskooli Riia filiaali teadlaste uurimistöö.
Eestis kasvas varimajandus eelmisel aastal 1,7 protsendipunkti võrra, saavutades 14,9 protsendilise osatähtsuse sisemajanduse kogutoodangust. Tegemist on märkimisväärse tagasilöögiga, sest varasematel aastatel varimajanduse osatähtsus Eestis kahanes järjekindlalt.
Lohutavalt ei mõju asjaolu, et Eesti varimajandus on samal tasemel Leeduga (15 protsenti) ja väiksem Lätist ( 21,3 protsenti), sest ettevõtjate usaldus valitsuse majanduspoliitika vastu langeb jõudsat mühinal. Kui veel 2010. aastal kiitsid ligi pooled Eesti ettevõtjad valitsuse maksupoliitika heaks, siis mullu leidis see poolehoidu vaid veerandi ettevõtjate silmis. Kuus aastat tagasi oli vaid viiendik ettevõtjatest maksupoliitikaga rahulolematud, siis mullu näitasid valitsusele punast tuld pooled ettevõtjatest.
Sarnane muutus toimus ka suhtumises valitsuse poolsesse ettevõtluse toetamisse. Kui 2010. aastal kiitis kolmandik ettevõtjatest valitsuse toetustegevust ja ligikaudu sama palju oli rahulolematuid, siis nüüd vaatab Stenbocki maja poole lahke pilguga vaid kümnendik ja ligi 60 protsenti küsitletutest peab valitsuse toetust ettevõtlusele ebarahuldavaks.
Samal ajal, kui Eesti ettevõtjate usaldus maksuameti vastu püsib kõrge (63 protsenti), peab ligi viiendik küsitletutest pettusega vahele jäämist vähe tõenäoliseks ja vaid kolmandik usub, et tuvastatud rikkumine toob kaasa tõsise konkurentsivõimet klahjustava tagajärje. Ligi kümnendiku eestlaste arvates ei juhtu varimajandusega vahele jäämise tagajärjel mitte midagi.
Varimajanduse osatähtsus ulatub kõige kõrgemale Võru maakonnas - šokeerivalt ligi 41 protsendini, ületades näiteks Põlva maakonna näitajat rohkem kui neli korda.
Võrumaa ettevõtjate hinnangul pole varimajandus nende kodukohas rohkem levinud kui mujal. «Kui te küsite, kas Võrumaa inimesed käivad sageli Lätis kauba järel, siis vastus on «jah», kuid ümbrikupalga maksmine pole meie kandis küll rohkem levinud,» rääkis osaühingu Mäetalu Sepp juht Ahti Lind. «Maksuamet hoiab silma peal, on minu juureski mitu korda käinud, mistõttu pole ümbrikupalga maksmiseks siin ka kuigi suurt võimalust.»
Uuringu läbiviija Arnis Sauka nimetas Võrumaa sellise esilekerkimise põhjusena tõenäoliselt väikest küsitletute arvu, kuid ei osanud täpsustada, mitut ettevõtjat Võrumaal küsitleti. «Unustage see slaid ära,» ütles Sauka.
Kokku küsitlesid uurijad Eestis 500 ettevõtjat.
Maksuameti hinnangul tuleneb Võrumaa esile tõusmine riigi kõige mustema majandusega piirkonnana uuringu võimalikust metoodilisest veast ning tegelikult on selles piirkonnas tervikuna asjad korras. «Enamuse maksukahjust tekitatakse ikkagi seal, kust tuleb suurim maksutulu – Tallinnas ja Harjumaal,» ütles Ivar Laur maksuameti teabeosakonnast.
SEB hinnangul kuulub Võrumaa nende piirkondade hulka, kus sularahaautomaatide kasutamine on väga aktiivne, kuid see ei pruugi rääkida just ennekõike halli majanduse vohamisest.
Võrumaal moodustas varimajandus lätlaste uuringu põhjal 40,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, järgmise halli varjundi andis Hiiumaa 26,5 protsendiga, edestades 20,2protsendilise varimajanduse osatähtsusega Tartumaad. Kõige ausamad ettevõtjad elavad Saaremaal, kus varimajanduse osatähtsus on vaid 3.1 protsenti. Majanduslikult kõige aktiivsemal Harjumaal ulatub varimajandus 14,5 protsendini, mis näiteks ületab silmaga nähtavalt Ida-Virumaad, kus halli majanduse osa jääb 12,8 protsendi piiridesse.