/nginx/o/2016/06/30/5558327t1hf251.jpg)
Eile teatasid Saksamaa kantsler Angela Merkel ning Prantsusmaa president Francois Hollande, et nad toetavad Euroopa Liidu (EL) kehtestatud Venemaa-vastaste majandussanktsioonide pikendamist poole aasta võrra. Sama seisukohta väljendasid ka eelmisel nädalal kogunenud liikmesriikide ELi saadikud.
Kui sanktsioone poleks pikendatud, kaotaksid nad kehtivuse 31. juuli 2016. Seega tuleb teema juurde tagasi tulla hiljemalt selle aasta lõpus, kui tahetakse, et sanktsioonid ka pärast 31. jaanuarit 2017 edasi kehtiksid. Piirangute võimalik leevendamine on seotud Minski lepete täitmisega Venemaa poolt. Majandussanktsioonid Venemaa vastu kehtestati 2014. aasta suvel sõjategevuse tõttu Ukrainas ning rahvusvahelise õiguse rikkumise eest.
Lisaks ELile on majandussanktsioonid Venemaa vastu kehtestanud ka USA. Keelatud on tehingud tervete majandussektorite sees.
Sanktsioonidega keskendutakse finants-, energeetika- ja kaitsetööstussektorile. Näiteks naftasektorile seatavad piirangud peaksid avaldama mõju uute naftaväljade uurimisele ja välja arendamisele, mis tähendab, et nende mõju avaldub alles pikemas perspektiivis. ELi ettevõtetel on muuhulgas keelatud müüa Venemaale nafta- ja gaasijuhtmete osi, pumpasid, ujuvplatvorme jms, samuti teostada vastavate seadmete tehnilist hooldust.
Välisministeeriumi andmetel on kaitsetööstusega seoses keelatud relvade ja igasuguste nendega seotud materjalide, sealhulgas tulirelvade ja laskemoona, sõjaväeveokite ja -seadmete, poolsõjalise varustuse ja neile ette nähtud varuosade otsene või kaudne müümine, tarnimine, üleandmine või eksport Venemaale. Seda olenemata sellest, kas tooted on pärit liikmesriikide territooriumilt või mitte. Samuti on keelatud relvade ja igasuguste nendega seotud materjalide, sealhulgas tulirelvade ja laskemoona, sõjaväeveokite ja -seadmete, poolsõjalise varustuse ja neile ette nähtud varuosade importimine, ostmine või vedamine Venemaalt. Peale selle on keelatud Venemaale pakkuda rahastust kaitsetööstuse sektoris.
USA ja EL on pannud piirangud ka tehnoloogiatele, näiteks horisontaalne puurimine, mida vajatakse kildagaasi tootmiseks, süvaveeliste naftaväljade ning Arktika gaasi- ja naftaväljade arendamiseks. Seega on ka ameeriklased paika pannud sektoriülesed piirangud.
Sanktsioonid hõlmavad umbes 30 protsenti Venemaa pangandussektorist. USA kehtestatud juurdepääs kapitalile mõjutab kolme riigi kontrolli all olevat panka – VTB pank, Moskva pank ja Venemaa põllumajanduspank. Samas on USA jätnud oma nimekirjast välja Venemaa suurima panga Sberbanki, millel ainuüksi kodumaal on 106 miljonit klienti. Pangale kuulub umbes kolmandik nii Venemaa era- kui ka ärilaenude portfellist. EL on küll sanktsioneerinud Sberbanki, kuid lubab edasi tegutseda Vene pankade Euroopa filiaalidel.
Sanktsioonide nimekirja kantud pankadele on keelatud anda uusi 30 päeva ületava lõpptähtajaga laene ja krediite. See piirang ei kehti aga laenude ja krediidi puhul, millel on konkreetne ja dokumenteeritud eesmärk rahastada kaupade ja teenuste, mis ei ole finantsteenused, keelu alla mitte kuuluvat importi või eksporti ELi ja Venemaa vahel
EL on kehtestanud sanktsioonid ka mitmele Venemaa presidendi Vladimir Putini lähikonda kuuluvale isikule, näiteks Arkadi Rotenbergile ja Juri Kovaltšukile, kelle varad on külmutatud ning kellel keelatakse reisida ELi piires.
Venemaa vastumeetmed
2014. aasta augusti alguses otsustas Venemaa kehtestada ka vastumeetmed neile kehtestatud sanktsioonidele. See tähendab, et Venemaale pole enam lubatud importida teatud toidukaupu, mis pärinevad EList. Neid piiranguid pikendas Venemaa eile 2017. aasta lõpuni.
Keelatud kaupade nimekirja kuuluvad värske ning külmutatud looma- ja sealiha, kodulinnuliha ja sellest valmistatud tooted, soolatud ja kuivatatud liha, kala (välja arvatud lõhe ning forelli elusnoorjärgud) ning vähilised, molluskid ja muud veeselgrootud, piim ja piimatooted, juurviljad (juured ja mugulad), puuviljad ja pähklid, vorst ja sarnased tooted subproduktidest ja verest, samuti nendel põhinevad valmistooted, juust ja taimsete rasvade baasil valmistoidud ning taimsetel rasvadel põhinevad piimatooted.