Tallinna Kaubamaja laienemisplaanid saavad avalöögi

Tallinna Kaubamaja tegevdirektor Erkki Laugus on seda meelt, et ettevõte peab pidevas arengus olema, säilitamaks kaasaegses ärikeskkonnas konkurentsivõimet. Kaubamaja laienemisplaanid on samm selles suunas. Foto: Tairo Lutter

Vähemalt kahe-etapilisena plaanitud Tallinna Kaubamaja laienemisprotsess saab lähiajal reaalsema kuju, kuna järgmise nädala reedeks on plaanitud konkursitingimuste avalik arutelu.

«Kaubamaja on päris pikalt tegutsenud oma nõukoguaegsetes hoonetes, mis on 1960. ja 1973. aastast pärit ja tegelikult on nõuded tänapäeva kaubamajadele, mis on maailmas kaubanduse lipulaevad, muutunud,» selgitas Kaubamaja  AS tegevdirektor Erkki Laugus, miks möödunud aasta oktoobri lõpus andis ettevõte esmakordselt börsile teada oma laienemisplaanidest. 

Ta lisas, et Tallinna Kaubamaja tänastel hoonetel on terve rida miinuseid: «Need ei olegi ette nähtud selleks, et siin nii palju kaupa ja inimesi liiguks ning selle pinna ulatus on ka tegelikult väga väike. Seda tegelikku kaubanduspinda ei olegi tegelikult nii palju.» Nii kuulutab ettevõte täna koos Tallinna linnavalitsusega välja konkursitingimuste avaliku arutelu, mis toimub nädala pärast reedel, 8. juulil.

«Kaubamaja koos Eesti Arhitektide Liiduga on välja töötanud arhitektuurivõistluse tingimused, mille järgi toimub arhitektuurivõistlus, kus nii Eesti kui maailma parimad arhitektid võiks tulla pakkuma oma lahendusi tulevasele Kaubamajale,» kirjeldas Laugus. Nädala pärast toimuva arutelu eesmärk on anda kõigile huvitatud osapooltele võimalus teha oma ettepanekuid arhitektuurivõistluse läbiviimise osas.

Lauguse sõnul on Kaubamaja eesmärk anda arhitektidele võimalikult vabad käed - ainsateks piiranguteks on ala, millele lahendus välja tuleb mõelda, ning see, et väljapakutud lahendus on kooskõlas sellega, mis ümbritseb Kaubamaja ala. «Me tahame olla kohaliku keskkonna osas, Tallinna areneva linnasüdalinna üks väga oluline osa,» lausus ettevõtte tegevjuht.

Konkursi lõplikud tingimused loodab Kaubamaja paika saada veel selle aasta jooksul. «Ilmselt see kuhugi sinna sügisepoole võiks jääda,» täpsustas Laugus. Tööde koostamiseks võiks tema esmasel hinnangul jääda kuni viis kuud. «Eks siin arhitektid teevad ettepanekuid, kaua sellise töö ettevalmistamine aega võiks võtta,» ütles Kaubamaja tegevjuht.

Reaalselt ehitama loodab ettevõte asuda kahe-kolme aasta pärast. «Me oleme täna endale seadnud selle projekti prespektiiviks, et umbes kuue-seitsme aasta pärast võiks kogu kvartal olla uuenenud,» märkis Laugus. Investeeringu maksumusest on tema sõnul täna veel vara rääkida, kuna kõik oleneb lahendustest, mis arhitektid välja pakuvad.

Täna on südalinnas kas juba alustatud või planeerimisel terve rida arendusi, mis viie-kümne aasta pärast muudab oluliselt tervet Tallinna linnasüda. Näiteks Maakri Kvartal OÜ on alustanud Maakri tänaval ärikvartali ehitust, kuhu kuulub seitse hoonet, sh üks 30-korruseline tornhoone, mida loodetakse valmis saada 2018. aasta kevadeks. Selle investeeringu maksumus on 50 miljonit eurot.

E.L.L. Kinnisvara andis nädala alguses teada Liivalaia arendusest, mille esimese etapi maksumuseks on 40 miljonit eurot ja kus Olümpia hotelli vastu kerkib kahest elamuhoonest ja ühest ärihoonest kerkiv kompleks, kus viimane on samuti kavandatud 30-korruselisena. Ehitama plaanitakse seda hakata 2018. aastal ja valmis jõuda 2020. aastaks.

Samuti on välja valitud Tallinna peatänava kavand, mis muudaks oluliselt Narva maantee ja Pärnu maantee algust ehk piirkonda, mis jääb Viru ringi ümber, ühendades sadama piirkonna südalinnaga.