Ekspert selgitab: millal tohib rattaga kõnniteel liigelda

Naine ja ratas. Foto: Mailiis Ollino

Suvi on tänavatele toonud arvukalt jalgrattureid, kellest paljud liiklevad kõnniteedel kõrvuti jalakäijatega, teadmata enda õiguseid ja kohustusi ning tekitades seeläbi ohtlikke olukordi. 

Maanteeameti ennetustöö osakonna eksperdi Christina Vallimäe sõnul võib kõnniteel, mis ei ole märgistatud kui kergliiklustee sõita alla 13-aastane jalgrattur ja temaga kuni kaks täiskasvanut saatjat või väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur.

«Ülejäänud ratturid võivad sõita kergliiklusteel või sõidutee parema äärel, kui see on selleks kõlblik ega ohusta jalakäijat. Kõnniteel võib sõita siis, kui sõiduteel sõitmine on tee seisukorra tõttu oluliselt raskendatud,» täpsustas Vallimäe.

Mida paljud ratturid ei tea on kohustusliku ja soovitusliku varustuse olemasolu. Nendeks on Vallimäe sõnul nii tuled, signaalkell kui ka helkur. Alla 16-aastasel on kohustus kanda kiivrit ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel on vajalik kollane või valge helkur. Pimedal ajal või halva nähtavuse korral sõites peab jalgrattal põlemaees valge ja taga punane tuli.

«Jalgrattur ei tohi kõnniteel, kergliiklusteel või ülekäigurajal liigeldes ohustada jalakäijat ning jalakäija vahetus läheduses tohib jalgrattaga sõita jalakäija tavakiirusega, kui aga jalakäija liigub vaid jalgratturile ettenähtud teeosal, ei tohi jalakäija ratturit takistada,»  sõnas Vallimäe.