/nginx/o/2012/04/23/1070394t1h774b.jpg)
/nginx/o/2010/05/06/362150t1hf021.jpg)
Kaupluses müüdavatele puu- ja köögiviljadele ei ole kehtestatud säilivustähtaja norme, ent siiski peavad värsked viljad vastama teatud kvaliteedinõuetele. See tähendab, et kaupmees ei tohi müüa mädanenud kraami.
Kaupmees ei tohi müüa mädanenud puu- ja köögivilju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllumajandusameti aiandustoodete osakonna juhataja Saima Evendi selgitas, et erinevalt enamikest teistest toodetest ei pea olema kaupluses müüdavatel puu- ja köögiviljadel näidatud säilivustähtaega.
«Kõik sõltub juba sellest, kuidas need kauplusesse jõuavad. Piirnorme kui selliseid ei saagi neile kehtestada, sest kõik sõltub säilituskohast ja paljudele erinevatel asjadel on need ajad erinevad,» selgitas Evendi.
Põllumajandusameti inspektorid saavad vaid kontrollida seda, et värsked puu- ja köögiviljad vastaksid turustamiseks ette nähtud nõuetele ehk need peavad olema värsked. Mädanema läinud ja koledad viljad peab kauplus ise ära korjama.
«Müüja asi on ikkagi seda jälgida ja neid sorteerida ja tegelikkuses ei tohiks ikkagi nii-öelda rämps müügil olla,» möönis aiandustoodete osakonna juhataja.
Kuidas ja mida kontrollitakse?
Värskete aiandustoodete puhul peab kõikidel asjadel olema ostja jaoks märgitud päritoluriik ning nad peavad vastama miinimum kvaliteedinõuetele ehk need peavad olema värsked.
Kümnel puu- ja köögivilja puhul peab hinnasildil või pakendil olema välja toodud ka päritoluklass, millest nelja puhul on lisaks veel kohustuslik ära tuua ka sordi nimi. Täpsemad nõuded kehtivad õuntele, pirnidele, viinamarjadele (nende puhul on kohustuslik ära märkida ka sordi nimi), tsitrusviljadele nagu apelsinid, mandariinid ja sidrunid, ning lisaks kiividele, salatitele, virsikutele ja nektariinidele, maasikatele, paprikatele ja tomatitele.
Lisaks sellele kontrollib põllumajandusamet kvaliteeti nii visuaalselt kui maitse ja lõhna järgi. Keemilise sisalduse kontrollimist ameti normid ette ei näe.
«Sisuliselt vastutab kvaliteedi eest kauba valdaja. Kui tema on selle juba vastu võtnud, siis tema vastutab, et turustatav kaup peab vastama kehtestatud nõuetele. Tootja enam ei saa vastutada selle eest, mis on müügiletis,» selgitas Evendi.
Aiandustoodete osakonna juhataja seletas, et kui näiteks Eesti tootja kasvatab porgandit ja ta müüb selle hulgilattu, kust kaup edasi poodi läheb, siis pole tootja enam selles süüdi, kui viljad on mitmes eri kohas seismisega riknema läinud.
Evendi möönis, et nõuetele vastavuse kontrollimine on kauba valdaja asi ja tema peab riknema läinud puu- või köögiviljad lihtsalt müügilt ära korjama.