Päevatoimetaja:
Sander Silm

Elektriga kütja taskust võetakse 1200 krooni

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Voolumõõtja.
Voolumõõtja. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

1. jaanuarist tõusev elektri hind tabab jõuliselt elektriga kütma harjunud leibkondi, tõstes taolise pere aastast soojaarvet 1200 krooni võrra.


Kui elamine tarvitab aastas 20 000 kilovatt-tunni (kWh) jagu elektrit, siis peab ta uue hinna jõustumisel maksma aastas senisest umbes 1200 krooni rohkem, ütles Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik tänasel pressikonverentsil Postimees.ee küsimustele vastates.

Tema sõnul ongi imelik praegune olukord, kus elekter on muutunud pärast vahepealset vastupidist trendi taas üheks odavamaks kütmisviisiks.

Samas lisas ta, et elektriküte ei kao isegi hinnatõusude järel kusagile, sest kui maja ehitades investeeritakse üha rohkem soojapidavusse, siis polegi enam nii määrav, kui suur energiaühiku hind saab olema.

Vastates küsimusele, et kui peaminister Andrus Ansip soovitab idanaabrist sõltumisele viidates gaasiga maju mitte kütta ning ka elektrihind tõuseb, siis millega oleks kõige õigem maja soojaks kütta, soovitas Kaasik vaadata bioenergia suunas.

Tema märkis, et kaugküttes on kasutusel juba mitmeid koostootmisjaamu, kus tarvitatakse taastuvenergiat, ning neid tuleb juurde.

Eesti Energia teatas täna, et tõstab alates 1. jaanuarist elektrihinda keskmiselt 6,4 senti kilovatt-tunni eest ning et järgmisest aastast hakatakse elektrihinda muutma igal aastal.

Tagasi üles