Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel
Saada vihje

Tasub teada: kas eelistada elektrilist või manuaalset hambaharja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Maiken Mägi
Copy
Elektrilist hambaharja võivad julgelt kasutada ka lapsed.
Elektrilist hambaharja võivad julgelt kasutada ka lapsed. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Elektriline hambahari pole kaugeltki uudistoode – laia valikut hambaharju pakuvad nii tehnikakauplused kui suuremad toidupoed. Nii hambaarstide kui tehnikamüüjate hinnangul kasutab üha rohkem inimesi hammaste puhastamiseks just elektrihambaharja.

Sageli kaheldakse, kas tavalisest hambaharjast kümneid kordi kallim elektriline hambahari puhastab hambaid paremini. «Hambaravispetsialistid soovitavad elektrilisi hambaharju rohkem kui tavalisi, sest nende abil saavutatakse kergemini korralik harjamistehnika. Kliinilised uuringud on tõestanud, et elektriline hambahari on tavalisest tunduvalt efektiivsem hambakatu eemaldamisel, igemevigastuste ja -ärrituste vähendamisel,» kinnitas Sakala Hambaravi tegevjuht Hendrik Kiige.

Ta märkis, et kui tavalised hambaharjad eemaldavad enamasti 50 protsenti katust hamba siledatel pindadel ning hambavahedelt veelgi vähem, siis elektrilise hambaharja kasutamisel saavutatakse katu eemaldamisel tunduvalt paremaid tulemusi.

«Elektrilise hambaharjaga eemaldatakse kuni 90 protsenti kogu katust, mistõttu väheneb igemepõletiku oht ligi 15 protsenti,» ütles Kiige ning lisas, et hambaarstid soovitavad seetõttu elektrilisi hambaharju ka lastele, vanuritele või invaliididele, kelle käelised tegevused võivad olla piiratud.

Kui odavama klassi elektrilised hambaharjad maksavad mõnekümne euro ringis, siis tippmudelid isegi enam kui 200 eurot. Experti tehnikakaupluste turundusjuhi Joonas Kulli sõnul ostetakse esimeseks elektriliseks hambaharjaks tihti just odavamaid seadmeid, kuid kui juba kogemus käes, eelistatakse kallima hinnaklassi mudeleid, mis erinevad soodsatest eelkõige funktsionaalsuse poolest.

«Kallimatel harjadel saab reguleerida pesemiskiiruseid ning nendega on enamasti kaasas mitu vahetatavat otsikut, mistõttu ei pea igale pereliikmele oma hambaharja ostma,» täpsustas Kulli.

Hendrik Kiige lisas, et kuigi elektrilised hambaharjad on manuaalsetest paremad, pole nad siiski sarnased, mistõttu tasub enne valiku langetamist lasta tehnikamüüjal endale funktsioone seletada ning hambaravispetsialisti käest nõu küsida.

«Ostsilleeriv (edasi-tagasi liikuv) pöörleva peaga hambahari on katu eemaldamisel üldiselt efektiivsem ning ärritab vähem igemeid kui ühes suunas pöörleva või vibreeriva peaga hambahari,» kirjeldas Kiige.

Ultrahelihambaharjade puhul liiguvad harjased väga kõrge sagedusega, tehes umbes 30 000 - 40 000 liigutust minutis. Võrdluseks teeb inimene hambaid harjates keskmiselt 300 liigutust minutis, seega soovitusliku kahe minuti jooksul umbes 600 liigutust.

Elektriline hambahari annab lisaks märku, kui kaks minutit (vähim hammaste harjamise aeg) on täis. Parim variant on see, kui hambahari annab märku iga poole minuti tagant – nii tead, kui on aeg alumiste hammaste esikülgede pesemiselt liikuda näiteks alumiste hammaste sisekülgedele jne.

Tagasi üles