/nginx/o/2008/08/07/63337t1h9cb3.jpg)
Kuidas on võimalik, et ajal, mil ülejäänud maailm püüab end globaalse kriisi järel uuesti jalule upitada, räägitakse Rootsis juba võimaliku kinnisvaramulli lõhkemisest, arutleb Äripäev.
Rootsi kinnisvaramulli lõhkemise lävel
/nginx/o/2009/01/09/115208t1hc30e.jpg)
19. jaanuar 2011, 09:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kinnisvarahindade poolest ujus Rootsi ülejäänud läänemaailmale vastuvoolu juba kriisi esimestest päevadest alates. Kui mujal kogeti uskumatuid hinnalangusi ja arendajatel jäid pooleli kvartalitesuurused arendusprojektid, siis Rootsis langesid eluasemete hinnad 2008. aastal napid 5 protsenti ja pöörasid seejärel uuesti tõusule.
«2009. aastal taastus turg suuresti tänu keskpanga intressitaseme alandamisele ja asjaolule, et Rootsi majandus taastus kriisist kibekiirelt,» kirjeldab eluasemelaene väljastava SBAB vanemanalüütik Tor Borg viimasel ajal toimunut.
Kinnisvaramulli on paisutanud eelkõige Stockholmi ja selle lähiümbruse hinnad, kus inimeste majanduslik olukord on kõige parem ja ka elanike arv kasvab.