Soome majandusajakirjaniku Sami Lotila väitel tuntakse eestlast välismaal kui laiska, hooletut ja algatusvõimetut, kes saab tööga hakkama vaid siis, kui teda jälgitakse ning soovitab rohkem pöörata tähelepanu naiste ja kohalike venelaste tööhõivele, samuti kutsekoolituse kvaliteedi tõstmisele ning töömoraali parandamisele.
Lotila annab SL Õhtulehes ilmunud arvamusloos eestlaste töökultuurile hävitava hinnangu, öeldes, et kuigi Eestis veedetakse töökohal rohkem aega kui mujal Euroopas, on tööviljakus siin väiksem kui kuskil mujal ning eriti avalikus sektoris on Eesti töökohad ikka veel pea sama organiseerimata kui nõukogudeaegne kolhoos, juhid on iseõppinud ja tihti täitsa vales kohas.
Soome majandusajakirja Talouselämä korrespondent Tallinnas märgib, et vähesed Soomes juhtivatele kohtadele tõusnud eestlased on peaaegu kõik naised, ent Eesti tööturg hülgab hea haridusega iseseisvad naised.
Tema sõnul jäetakse Eesti väikesel tööturul kasutamata teinegi jõuvaru: haritud, hästi koolitatud ja keeli oskavad venelased, kes ellusuhtumiselt ja välimuse poolestki on tihti rahvusvahelisemad kui eestlased.
Kuigi Eesti palgad on väikesed, on need soomlase sõnul konkurentsivõime mõttes juba liiga suured, kuna Eesti töötegija on harva oma palka väärt.
Eestis on vaja eksporditööstust, «korstnatööstust», mis toob riigile raha välismaalt, kuid tõsiseltvõetavat eksporditööstust on Eestis raske juurutada, sest tüüpiline eesti mees kardab tööstusetööd sama palju kui sõjaväeteenistust ja feminismi, mistõttu võivadki Eesti majanduskriisist päästa vaid venelased, kes ei pelga tehaseid ja keda Eestis õnneks on veel palju.
Lotila tuletab meelde, et kapitalismis ei kasva raha puu otsas, see on vaja välja teenida raske tööga ning esitab üleskutse: «Eestlastel on viimane aeg ärgata, käärida käised üles ja hakata tööle.»