/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/01/26/301996t1hb896.jpg)
Põhiseaduskomisjoni liikme reformierakondlase Igor Gräzini arvates tagab gaasi hinna jätkuva alanemise senise poliitika jätkamine.
Gräzin: gaasi hinda alandab senise poliitika jätkamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me peame saavutama maksimaalse sõltumatuse Vene energiamonopolist,» ütles Igor Gräzin BNSile. «Et me oleme seda poliitikat ajanud, on gaasi hind 1. jaanuarist juba kümme protsenti langenud. Ma arvan, et ta peab langema veel ja väga palju,» lisas Gräzin.
Gaasi hind saab Gräzini arvates edasi langeda ainult siis, kui energiapakkujaid on palju, kui Eestil ostjana on võimalus valida erinevate pakkumiste vahel. «Selleks on vaja, et meil oleks käes gaasi jaotusvõrk. Võrgu lahutamine seisab praegu puhtalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis. Põhjused ei ole mulle selged, aga ma olen kindel, et varem või hiljem saavad nad asjaga edasi minna,» selgitas Gräzin.
Gräzin leiab, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil ei ole gaasivõrgu lahutamise osas piisavalt otsustuskindlust. «Meil peab olema alternatiivne energiaallikas ja energia peab olema nii odav kui võimalik. Praegune probleem on selles, et me maksame tegelikult Gazpromile peale, kusjuures selleks puuduvad majanduslikud põhjused,» rõhutas Gräzin.
«Loomulikult me ei otsi Gazpromiga mingit konfrontatsiooni, vaid me lihtsalt tahame tekitada normaalse situatsiooni,» ütles Gräzin. «On absoluutselt ebaloomulik, et me maksame kogu aeg üle,» lisas ta.
Vene riigiduuma energeetikakomitee esimees Juri Lipatov ütles teisipäeval BNS-ile, et Venemaa kannab hoolt Balti riikide energiajulgeoleku eest.
«Üle neljakümne aasta ilma tõrgeteta toimunud gaasitarned algul Nõukogude Liidust ja nüüd Venemaalt on vundament, millele toetub Euroopa energiajulgeolek. Seda vundamenti ei suutnud kõigutada külm sõda, Venemaa tormiline üleminek plaanimajanduselt turumajandusele ega reformid Kesk- ja Ida-Euroopa riikides,» ütles Vene poliitik usutluses BNSile.
«Tänu Vene gaasitööstuse jõupingutustele lubas gaasimagistraalide mastaapne ehitus Balti riikidel täisväärtuslikult integreeruda Nõukogude Liidu ühtsesse gaasivarustussüsteemi, tagades kõigi majandusharude stabiilse funktsioneerimise ja arengu,» ütles Lipatov.
«Tänapäeval realiseerib Gazprom Balti gaasikompaniide ühe aktsionärina mastaapset investeerimispoliitikat - eraldab märkimisväärseid summasid gaasijuhtmete süsteemi rekonstrueerimisele ja moderniseerimisele, rajab uusi võrgustikke katmaks kasvavat nõudlust ja tõstmaks tarnete kindlust,» rõhutas võimuparteisse Ühtne Venemaa kuuluv Lipatov.
«Venemaa on ajalooliselt olnud Balti riikide turgude jaoks suurim energiaressursside tarnija ning alati hoolitsenud selle piirkonna energeetilise julgeoleku eest,» sedastas riigiduuma energeetikomitee juht.