Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

EL ei saa sundida Suurbritanniat ametlikku lahkumisavaldust esitama (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Gert Siniloo
Copy
Endise Londoni linnapea ja Brexiti pooldaja Boris Johnsoni sõnul pole brittidel ametliku väljaastumisega kuskile kiiret.
Endise Londoni linnapea ja Brexiti pooldaja Boris Johnsoni sõnul pole brittidel ametliku väljaastumisega kuskile kiiret. Foto: Xinhua/Xinhua/Sipa USA

Suurbritannial pole isegi pärast referendumi tulemust mingit õiguslikku kohustust käivitada ametlikku Euroopa Liidust (EL) lahkumise protsessi, vahendab EUobserver ELi ametnike ja ekspertide sõnu. 

ELi reeglite järgi peab liikmesriik, kes soovib rakendada ELi toimimise lepingu artiklit 50, mis sätestab liidust lahkumise protseduuri, ametlikult oma kavatsustest ELi nõukogule teada andma. Briti poliitikud ei kiirusta seda aga tegema, mis võib viia poliitilise vastasseisuni Ühendkuningriigi ja ELi vahel.

Nii tagasiastumisest teatanud Briti peaminister David Cameron kui ka tema parteikaaslasest endine Londoni linnapea Boris Johnson ütlesid täna, et kiiret pole kuhugi ning ametliku teavitamiseni on aega. Cameroni meelest peaks protsessiga algust tegema mitte enam tema, vaid hoopis uus peaminister, kes saab ametisse ilmselt sügisel. 

Samas kritiseerisid mitu Euroopa Parlamendi fraktsiooniliidrit Cameroni kohe viivitamise eest, öeldes, et see on vastuolus Briti valijate tahtega. Liberaalide fraktsiooni (ALDE) esimehe Guy Verhofstadti sõnul võib brittide ametlik teavitus tulla alles käesoleva aasta lõpus või järgmise alguses. 

Õiguslikud survevahendid puuduvad

ELil puuduvad kindlad reeglid selle kohta, mis formaadis peaks lahkumisest teavitamine aset leidma, ent ELi ametnike väitel peaks see ühemõtteliselt väljendama kavatsust liidust lahkuda. Ametliku teavitamise järel algab kaheaastane läbirääkimiste periood EList väljaastumise kohta, ent seda aega võib teiste liikmesriikide nõusolekul pikendada. Läbirääkimiste maksimaalset kestust pole juriidiliselt paika pandud. 

Slovakkia välisminister Miroslav Lajcak, kelle riik võtab juulist alates üle ELi eesistumise järgnevaks pooleks aastaks, ütles, et ELi liikmesriigid ei saa endale lubada brittide järel ootamist, kuni valitsev konservatiivne partei endale uue liidri leiab. «Meie kodanikel ja Briti valijatel on õigus teada referendumi tulemuste tagajärgi,» märkis Lajcak. 

Sellegipoolest puuduvad ELil õiguslikud vahendid Suurbritannia mõjutamiseks. Ametliku liidust lahkumise teadaande edastamise kiiremaks laekumiseks saab EL avaldada üksnes poliitilist survet. EList väljaastumisprotsessi käivitamine on täielikult lahkuda sooviva liikmesriigi enda kätes. 

Tagasi üles