/nginx/o/2016/04/11/5253747t1h141d.jpg)
Suurbritannia otsus lahkuda Euroopa Liidust võib kaasa tuua tagasilöögi kogu euroalale, kommenteeris SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
Peeter Koppel: peaasi, et euroala ei mõraneks (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma finantsturud eeldasid veel kuni viimase hetkeni, et Suurbritannia ei lahku Euroopa Liidust, mistõttu polnud ka valuuta-, ega aktsiturgudel suuri liikumisi olnud. Kuigi uudisele reageerisid turud närviliselt ning lähipäevadel otsitakse uusi tasemeid nii valuutade, kui ka aktsiate osas, on investorite pilgud pööratud Euroopa Keskpanga poole.
“Oluline on vaadata Lõuna-Euroopa riikide võlakirjade tootlusi,” märgib Koppel. “Kui näiteks Itaalia võlakirjade tootlused hakkavad tõusma, siis võib järgmine doominokivi olla euroala ja see oleks juba suur probleem.”
Koppel ootab, et Euroopa Keskpank rahustaks turge ning annaks selgelt märku, et olukord on kontrolli all. “Tänased muutused börsidel on vaid esialgne reaktsioon, pikemaajaliselt on aga selge, et usaldus on kadunud,” märkis Koppel. “Vananeva rahvastiku ja suure võlakoorma kontekstis ei õnnestu vaid rahatrükiga olukorda päästa.”
Koppel ei pea siiski tõenäoliseks, et Brexit tekitaks maailma finantsturgudele sarnaste mõjudega finantskriisi, nagu järgnes Lehman Brothersi pankrotile 2008. aastal. “Sel ajal puudus arusaam, kuidas reageerida, polnud ka poliitilist konsensust,” võrdles Koppel. “Nüüd on olemas positiivne pretsedent, et reaalselt on võimalik keskpankadel piiramatu rahatrükiga kriise ajutiselt leevendada.”