Kui Koduvalla toimetaja Revala kontorisse maad kuulama läheb, ulatatakse talle alustuseks jäätisetuutu pihku. Koonusvahvlis on pehme ja keeruga jäätiseports. See on üks Revala hitt-toodetest, mille algkomponentideks on kookoserasva ning piimapulbri segu ja vesi.
«Praegu on meil ainult jäätisetehaste ja HORECA (inglk. Hotel/Restaurant/Cafe) suund, aga käimas on tootearendused ka kodutarbijale sobiva jäätisesegu leidmiseks,» kinnitab ettevõtte müügijuht Ebekai Härm.
Ühestki Eesti kohvikust Revala jäätist siiski ei leia. Supermarketi letist rääkimata. Koduturul ettevõte lihtsalt ei tegutsegi, sest teadupärast on Eesti suur piimatootjariik ja jäätist tehakse enamasti ikka toorpiimast, mitte pulbrist. Sellised on traditsioonid ja tavad, Eestis on lehmi ja värsket piima piisavalt.
Jäätisepulber läheb aga hästi kaubaks riikides, kus lehmakasvatus ilmastikutingimuste tõttu on olematu ja toorpiima kättesaadavus halb: mäestikes, kõrbetes, väga sooja kliimaga maades. Neis, kus lehmakasvatust ei ole ning värskete piimatoodete sissetoomine ja säilitamine on keerukad.
«Aga lapsed Bangladeshis tahavad ka jogurtit ja jäätist,» ütleb ettevõtte juht ja omanik Rein Viilu.
Aastaid läks äri hästi, suuri koguseid saadeti Venemaale, isegi Valdivastokki välja. Eesti kaup oli hinnas, firmal hea koostööpartner Pihkvas, anna ainult kaupa kätte. Käibed ulatusid viimastel aegadel 12 miljoni euroni aastas. 2014. aastal jõustunud Venemaa otsus peatada toiduainete sissevedu Euroopa Liidust, Norrast, USA-st, Kanadast ja Austraaliast pani Revala raskesse seisu. Suur osa müügiturust kadus ja tuli vaadet potentsiaalsetele klientidele laiemaks tõmmata. Juba aastajagu päevi varem oli firma EAS-i eksporditoetuse abil käinud Dubais toiduainete messil. Nüüd oli aeg see piirkond tõsisemalt käsile võtta.