Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Hiiumaa Eiffeli viimased päevad (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy

Hoolimata iga-aastasest kõpitsemisest on Hiiumaa Eiffeli torni kõlblik kuni möödas ja see suvi jääb enam kui 30-meetrisele roigasehitisele viimaseks.

Reigi külas elava Jaan Alliksoo üheksa aasta eest ilmakuulsaks teinud Hiiumaa Eiffelit ootab sel sügisel ees lammutamine, sest see on läbi mädanenud. Midagi sinna asemele igatahes tuleb, selles on Alliksoo veendunud. Mis täpselt, ei taha ta veel öelda. Olevat vara. Eiffeli torni rajamisega kaasnevat tähelepanu meenutamine ajab mehe siiani naerma. «Tallinnast tuli bussitäis inimesi seda siia kontrollima, professor  Karl Õiger ütles, et füüsikaseaduste järgi ei tohiks see püsti  seista, aga seisab,» meenutas ta. Torni paberid ajas ta korda mitu aastat hiljem, aga külastajaid ta sinna üles lubada ei tohtinud. Nüüd ei maksa sinna minna ka omal vastutusel, sest ka tegija ise tunnistab torni kehva olukorda.

Kõpu ja Ristna tuletornid saavad Reigis kokku.
Kõpu ja Ristna tuletornid saavad Reigis kokku. Foto: Mihkel Maripuu

Alliksoo koduõuel seistes tundub, nagu oleks sattunud värvilisse naivistlikusse unenäosse. Viimase paari talvega on torni kõrvale käepärastest materjalidest kerkinud Jalta kuulsa lossi Pääsupesa ja Kolumbuse laeva Santa Maria koopia, aga ka labürindimaja.

«Labürindimaja idee sain Harry Potterist, mida kunagi sai koos lastega loetud,» rääkis Reigi külas elav  Jaan Alliksoo. Ilma valgustuseta majas on igas toas mitu ust ja edasiliikumiseks vajaliku õige ukse valimiseks tuleb  vastata seintel olevatele valikvastustega küsimustele. «Mõni on nii õnnelik, et vastas kõik ära, aga  alles majast välja tulles ja ust kinni pannes avastab, et tuli idiootide, mitte geeniuste uksest,» naeris mees.

Labürindimajas tuleb edasiliikumiseks vastata küsimustele.
Labürindimajas tuleb edasiliikumiseks vastata küsimustele. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Alliksoo viimane ehitis on Jalta kuulsa lossi Pääsupesa koopia. Selle jaoks rajas ta isegi eraldi tiigi. «Ma ise ei ole seal käinud, nüüd sinna enam ei saagi, aga  pildi järgi tegin,» sõnas mees. Tal on plaan hakata seda turistidele ööbimiseks välja üürima. Hoolimata lossi kõlavast nimetusest on majutustingimused erakordselt kasinad – ei vett, elektrit ega kehakergendamiskohta. Ainult võrkvoodid. «Need on tehtud traalivõrgust ja peavad mitusada kilo vastu,» kinnitas peremees. Pääsupesa tegemine oli mehe sõnul märksa keerulisem kui üle maailma kuulsaks saanud Eiffeli torni tegemine ja aegagi kulus selleks rohkem.

Autogaraaži ehivad puulõiked.
Autogaraaži ehivad puulõiked. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kuigi Alliksoo õuel on juba olemas kellatorniga tall, et oleks hea endal aega teada saada, paraadtrepiga ja teise mehe elumaja suuune garaaž Mercedeste hoidmiseks, Ristna ja Kõpu tuletornide koopiad ning veel üht-teist, siis uusi ideid mehel jagub.

«Kui tuleb mõni mõte, siis turistide kämpinguks tahaks midagi teha,» rääkis kohalikus saekaatris töötav mees. Ruumi õue peal on ja praegu pole autodki pääsenud garaaži, sest seda kasutatakse puidu kuivatamiseks. «Eks ma talviti teen, sest ega meil päris talve enam polegi, kaks nädalat külma ja kogu lugu, ülejäänud ajal sai teha küll,» tõdes ta.

Sammastik viib Alliksoo koduõue.
Sammastik viib Alliksoo koduõue. Foto: Mihkel Maripuu

Oma õuest vaatamisväärsuse tegemine pole Alliksoo kinnitusel külas tüli tekitanud. «Eks mõni kord oli ütlemist, et tolmutavad tee peal, aga nüüd pannakse sinna asfalt ja siis pole sedagi muret,» kinnitas ta.

Tagasi üles