Muistsete mobiilide lood - luksuskaubast tarbeesemeks

Blaupunkt Amsterdam TCM 127 Foto: Erakogu

Kunagisest staatusesümbolist mobiiltelefonist on juba ammugi saanud igapäevane tarbeese. Aga veel on Eestis üksjagu alles mobiiltelefone ajast, mil neid jaksasid kaasas kanda vaid tõeliselt tugevad mehed ja kõne lauatelefonile läks maksma peaaegu kuupalga.

Ainult helistamiseks ja sõnumisaatmiseks

Kui esimesed mobiiltelefonid tulid Eestisse 1991. aastal, siis meie pere oli väga hiline mobiili kasutusele võtja, hakkasime seda pruukima mais 2002. Varem ei näinud eriti vajadust seda kasutada. Meil oli ja on ka praegu lauatelefon. Sellega said paljud asjad kenasti aetud. Lisaks oli mobiili kõneminut suhteliselt kallis – kui mälu ei peta, siis kolm-neli krooni (19–26 eurosenti).

Arvan, et oleksime rõõmsasti ka 2002. aasta kevadel ja edasigi ilma mobiilideta läbi ajanud, aga minu õde, kellel vist siis juba oli mobiil olemas, nägi üht sooduspakkumist Tele2s ja helistas meile. Pakkumises oli Siemens A35 hinnaga 99 krooni (6,33 eurot) ja kõneminuti hind oli 2,20 krooni (14 eurosenti). See pakkumine kestis vist kuu aega. See teenis meid kas kolm või isegi neli aastat. Korra käis ka remondis.

See telefon oligi just helistamiseks ja sõnumite saatmiseks, ega muud sellega teha saanudki. Akupesas olid sees venekeelsed kirjad. Telefon oligi toodetud kas Venemaa ja/või endise Nõukogude Liidu turule või valmistatigi neid Venemaal Siemensi tehases.