Teadlane ennustab head marja-aastat

Sinikas on Eestis vähe tuntud. Foto: Taimi Paal

Kui enne vihmasadusid oli mõnede metsamarjade hea saak kahtluse all, siis saabunud vihmad on kosutanud kevadel ohtralt õitsenud metsmaasikat. Saak on kohati, kus kuivus oli mõõdukas eriti hea. Lisanduvad vihmad soodustavad marjade paisumist veelgi, kirjutab Eesti maaülikooli dotsent Taimi Paal.

Soe kevad oli meelepärane kimalastele ja nii oli neid vaarika õitsemise ajaks rohkem kui tavalisel kevadel. Vaarikasaak oleneb suuresti tolmeldajate rohkusest, soojusest ja sademeist. Vaarikavartel on palju rohelisi marju, mis alles juuli teises pooles valmivad. Kohati lagedail raiesmikel on küll külm vaarikavarsi kahjustanud, kuid metsaservadest peaks head saaki saama.

Mõnedel soodel on märgata ka üpris rikkalikku murakasaaki. Murakasaak oleneb sel aastal palju kasvukohast – ühes kasvukohas on marju palju, teises kesiselt.

Mustikasaak tuleb rikkalik, sest õitsemise ajal öökülmi ei olnud. Meie metsade hea saagiaasta marjavarust suudetakse ära korjata vaid vähene. Oleme jõudnud sinnamaale, kuhu Soome ja Rootsi jõudsid juba paar aastakümmet tagasi – marju on, aga korjajaist on puudu. Eelpoolmainitud maad on marjakorjajate puuduse lahendanud Taimaalt korjajate kohalelennutamisega.

Igal aastal päästab Rootsi ja Soome marjasaaki ligi 6000 tailast, rääkimata veel marjakorjajaist Ukrainast, Poolast ja mujalt Ida-Euroopa maadest. Kibedamad tailastest marjakorjajad on suvega Soomes teeninud mitme aasta palga kodumaal -3000 kuni isegi üle 10 000 euro. Suure teenistuse juures on ka tööpäevad pikad. Kust peaksime meie marjakorjajaid importima, sest meie väärtuslik tooraine jääb suures osas metsa?

Meil ei osata lugu pidada sinikast, kuid asjata. Sinikas on väga hea mari nii hoidisteks kui ka toorelt söömiseks. Sinikamarju on peetud joovettekitavateks. Tegelik kurja juur on koos sinikaga kasvav sookail, mis eraldab soojal suvepäeval lenduvaid joobesarnast seisundit tekitavaid eeterlikke õlisid. Alati on võimalik leida selline sinikakoht, kus sookail puudub või on teda vähe. Eriti peaks sinikast huvituma koduveinikonkurssidel käivad veinimeistrid. Sinikast saab suurepärase värvuse ja maitsega veini. Mahla käärima ajamiseks tuleb kasutada veinipärmi, sest sinikaski sisaldab käärimist takistavaid aineid.

Ka pohlametsa poole on põhjust pilk seada, sest õitsemine lõppes edukalt. Marjakobarad jäävad küll millegipärast väiksemaks kui tavaliselt. Jõhvikaski on õitsemist lõpetamas ja saak tuleb vähemalt keskmine.

Metsamarju nagu mustikaid, sinikaid, metsmaasikaid ja vaarikaid võib kuivatada lastele talviseks vitamiiniallikaks ja kommi aseaineks.

Metsasolijaile jäävad silma juba esimesed kasepuravikud ja pisikesed kukeseened, mis iga päevaga suuremaks paisuvad.

Marjametsa minejaile paneks südamele, et sinna ei jäetaks kaasavõetud toidu- ja joogipakendeid. Jõhvikale minnes tuleb ka marjakombain koju jätta, sest see kahjustab tugevalt õrnu jõhvikavarsi.