Kohtutäitur tegi võõral kontol kummalisi tehinguid

Kohtutäitur soovitab võla 10 päeva jooksul ära maksta, sest siis on täituri tasu väiksem. Foto: SCANPIX

Tasumata liiklustrahvi sissenõudnud kohtutäitur mitte ainult ei võtnud võlgu olevat summat, aga askeldas pärast võla maksmist võõral kontol edasi.

Mullu kiiruskaamera vaateväljas kiirust ületanud Darja Orlovale määrati trahv 400 eurot, kirjutab Den za Dnjom. Kuna kogu  summat ära maksta polnud võimalik, palus ta politseil võimalust maksta osade kaupa.

«Mitme kuu jooksul kandsin vastava summa rahandusministeeriumi arvele, aga jaanuaris murdis mees jalaluu ja praktiliselt sai minust pere, kus on alaealine laps,  ainus toitja,» rääkis Darja Orlova. Ta lisas, et mehega arstide vahet käies läks trahv meelest, kuid aprillis sai ta kohtutäitur Arvi Pingilt kirja, kus täpsustati tema andmeid ja anti teada, et nüüd tegeleb selle trahviga täitur.

Lisatud dokumentidest sai naine teada, et politsei andis tasumata summa 200 eurot üle kohtutäiturile, misjärel summa kerkis 285 euroni, mis tuleb kohe tasuda. Naine käis kohtutäituribüroos pere keerulist olukorda selgitamas. «Ma ei keeldunud võla maksmisest, kuid palusin võimalust maksta seda osade kaupa. Ma tean, et paljud täiturid on sellega nõus, eriti kui tegu on perega, kus on lapsed,» rääkis naine. Kohtutäitur osamaksetega ei nõustunud, vaid nõudis kogu summa tasumist koheselt.

Pere otsustas, et ootavad ära naise palgapäeva, maksavad kogu võla ära ja püüavad siis ülejäänud kuu kuidagi välja vedada. Kuid see plaan ebaõnnestus, sest 3. mail võttis täitur naise kontolt võla maha. Tundus nagu saaks pere nüüd kergemini hingata, kuna võlg sai makstud, kuid juba 5. mail tuletas see end taas meelde.

«Kujutage ette minu üllatust, kui kaks päeva pärast võla tasumist näitas mulle tööandja kohtutäituri kirja, kus nõutakse minu palga kinnipidamist võla kustutamiseks,» rääkis naine. Ta selgitas ülemusele olukorda ja kirjutas täiturile vihase kirja, et miks too nõudis juba tasutud võla eest raha.  

Ka sellega asi ei piirdunud. 9. mail otsustas Darja kontrollida oma teises pangas olevat arvet, kuhu laekub lapsetoetus. Üllatuseks selgus, et kohtutäitur on käinud ka selle arve kallal. «Väljavõttest selgub, et 3. mail on sealt võetud 15 eurot, mis on 9. mail tagastatud, kuid samal päeval taas millegipärast ära võetud,» rääkis naine. Ta rõhutas, et tema võla kattis täielikult raha kontolt, kuhu laekub tema palk. Teiselt kontolt võeti 15 eurot nii sama. Naine sõnul täitur mitte ainult ei võtnud tema arvelt 15 eurot, vaid tasus naise rahaga ka nii summa võtmise kui tagasi kandmisega seotud ülekandetasud.

Darja pöördus taas kohtutäituribüroo poole, kust öeldi, et 15 euro puhul on tõesti tegu liigselt võetud summaga, mis kantakse talle tagasi seaduses ette nähtud aja jooksul. «Ma lugesin seda lauset mitu korda. Mis aja jooksul? Mis neil üldse mõttes oli, kui selle arve tühjaks tegid,» imestas naine.

Naine hakkas selle küsimusega pommitama erinevaid asutusi. Mõne päeva pärast kandis kohtutäitur Darja arvele kaks senti. Naine ei saanud aru, mis summaga on tegu ja kirjutas uuesti. Lõpuks õnnestus tal tagasi saada kogu raha.

«Ma saan aru, et ma olin võlgu ja olin valmis seda ka tasuma, kuid sellised sahkerdamised minu rahaga jäävad mulle arusaamatuks,» oli naine pahane. Ta lisas, et väga keeruline oli saada kohtutäiturilt selgitusi. «Isegi sel juhul, kui eksis tema ise ja faktiliselt jättis lapsega pere leivatükita,» oli ta nördinud.

Kohtutäiturite tegevust kureerib justiitsministeerium, kuid sealt öeldi, et konkreetse kohtutäituri tegevusele meedia vahendusel hinnangut anda ei saa. «Üldise selgitusena saab öelda seda, et pärast seda, kui kohtutäitur on kogu raha võlgnikult kätte saanud, siis ei ole enam põhjust teha täitetoiminguid, sh saata töötasu arestimisakti võlgniku tööandjale või võtta raha võlgniku teiselt kontolt,» selgitas justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik. Ta lisas, et samas ei saa välistada, et kohtutäitur teeb töötasu arestimisakti ja pangakonto arestimisakti ning muud toimingud ära kõik üheaegselt. «Nii võib kujuneda olukord, kus pangakontolt laekub küllaldane raha, kuid ka tööandjani jõuab töötasu arestimise akt. Hiljem täitur kindlasti tühistab ebavajalikud arestid,» rääkis Tuulik.

Mis puudutab võla tasumist osade kaupa, siis  selles osas ei saa Tuuliku sõnul nõusolekut anda täitur, vaid seda peab tegema sissenõudja, sest tegemist on tema rahaga. «Kui sissnõudja ei ole nõus võla osade kaupa tasumisega, siis ei saa sellega nõustuda ka täitur ja võlg tuleb tasuda ühekorraga,» ütles Tuulik.

Kohtutäiturite koja aukohtu esimees Urmas Tärno rõhutas, et kuna täitemenetluses kehtib täitesaladuse hoidmise kohustus, siis konkreetse täiteasja kohta ei saa väljastada andmeid ei kohtutäitur ise ega ka tema.

Tärno sõnul pööratakse tegelikkuses nõue ikkagi vara vastu ja nii arveldusarvete arestimise kui ka töötasu arestimise aktid väljastatakse samaaegselt. «Kindlalt ei väljasta kohtutäitur peale nõude tasumist töötasu arestimiseks akte. Selleks puudub vajadus ja alus,» selgitas ta. Tärno sõnul ei ole kohtutäiturile lubatud kasutada ühtegi võlgniku arveldusarvet. Kohtutäitur pöörab nõude võlgniku arveldusarvete vastu. «Arveldusarvete arestimise toiming koosneb mitmest järjestikusest korraldusest. Esiteks arestitakse, siis debiteeritakse võlgnevuse summa ja peale kogunõude debiteerimist arveldusarve vabastatakse,» kirjeldas ta protsessi. Kui arveldusarvel ei ole piisavalt vahendeid, siis debiteeritakse osaliselt ja arveldusarve jääb arestituks kuni nõude rahuldamiseni või arestist vabastamiseni.

Tärno kinnitusel pole võimalik olukord, kus kohtutäitur on arestinud arveldusarve peale nõude tervikuna tasumist, sest nõue pangaarvete vastu esitatakse üheaegselt.

«Kohtutäitur ei saa üldse nõustuda järelmaksuga,» rõhutas Tärno. Tegemist on sunnimenetlusega ehk täitemenetlusega. Tsiviilasjades saab täiendavaks tähtaja andmiseks anda nõusoleku sissenõudja (võlausaldaja). Väärteo- ja kriminaalasjades saab tasumise tähtaega pikendada ainult  maakohus võlgniku põhjendatud ja tõendatud avalduse alusel. Kohus teeb määruse ja saab pikendada tähtaega kuni 12 kuud.  

«Minule teadaolevalt on olnud võlgnikul eelnevalt väärteootsusega võimalus tasuda pikema tähtaja jooksul, kuna väärteootsusega on pikendatud menetleja poolt täitmise tähtaega,» ütles kohtutäiturite esindaja. Kuna võlgnik ei tasunud tervikuna nõuet ka pikendatud tähtaja jooksul, siis pidi sissenõudja pöörduma kohtutäituri poole ja algatati täitemenetlus sunni korras võlgnevuse sissenõudmiseks.

Pärast pikka ootamist saatis oma vastuse ka Arvi Pink, kes oma esimeses kirjas teatas, et tema vastused kattuvad Urmas Tärno omadega.  

«Kontol toimuv on elektrooniline protsess ja antud juhul jõudis pank ennem raha kontolt maha võtta kui vabastus kohale jõudis,» kirjutas ta teisele päringule saadetud vastuses. Pingi sõnul kontod arestitakse elektrooniliselt korraga ja vabastatakse samuti. Automaatselt vabaneb konto juhul, kui kogu nõudesumma saab kontolt täiturile üle kantud. Kontol toimuvaid liikumisi jne. kohtutäitur onlines ei näe.

«Võlgnikele soovitan kokkulepitud graafikust kinni pidada, siis ei pea kohtutäituriga kokku puutuma ja see on lõppkokkuvõttes tunduvalt odavam (ei pea tasuma kohtutäituri tasusid jne),» soovitas ta.

Kui siiski tuleb  kohtutäituriga  tegemist teha, siis soovitab Pink tasuda nõue vabatahtlikult kümne päeva jooksul, sest siis on kohtutäituri tasu poole odavam.

«Antud juhul oli võlgnikul see raha pangakontol olemas ja vabatahtliku täitmise puhul ei oleks tema pangakontosid üldse arestitud. Lisaks oleks ta pidanud tasuma poole vähem kohtutäituri tasu,» kirjutas mees.