Hiina infrastruktuur on läänele eeskujuks

Saksamaa Maglev rong Foto: Scanpix Sweden / Scanpix

Hiina panustab infrastruktuuri arengusse igal aastal rohkem kui Põhja-Ameerika ja Lääne- Euroopa kokku. Fakt, et Hiina panustab nii palju teevõrgustikku ja sadamatesse oma ühiskonna liikvel hoidmiseks, näitab suunda olulisele trendile globaalses majanduses.

Rahvusvahelise konsultatsioonifirma McCinsey & Co uuringust selgus, et vahemikus 1992- 2013 kulutas Hiina 8,6 protsenti oma SKT-st maanteede, sadamate ning lennujaamade ehituseks ning seeläbi oma majanduse tugevdamiseks, kirjutab BBC. 

Lääne-Euroopas kulutati samaks otstarbeks vaid 2,5 protsenti SKT-st ja USA ning Kanada panustasid infrastruktuuri lausa kahe peale kokku vaid 2,5 protsenti SKT-st. 

«Uuringu tulemused peaksid juhtima kõigi tähelepanu sellele, kui vähe investeeritakse infrastruktuuri ja mis on selle oht,» tõdes Brookingsi mõttekoja liige Robert Puentes. «Hiina suurejooneline majandustõus on tingitud just nimelt nendest infrastruktuuri investeeringutest.»

Euroopa ja Põhja-Ameerika infrastruktuur on kiirelt vananemas. See vajab suuremat rahasüsti väljavahetamiseks ja turvalisemaks muutmiseks. Rohkem investeeringut tagab ka keskkonnasäästlikkuse, loob rohkem töökohti ja panustab uute tehnoloogiate arengusse.

Eelmisel aastal avalikustas USA transpordiamet tõsiasja, et üle 61 000 silla riigis on «ehituslikult ebatõhusad.» 2014 aastal nimetas USA asepresident Joe Biden New Yorki LaGuardia lennujaama «kolmandaks maailmaks.» 

McCinsey uuringu tulemused kinnitasid, et kui samas tempos edasi liikuda tekivad ülemaailmsesse infrastruktuuri suured tühimikud. Arvutuste kohaselt peaks ülemaailmne infrastruktuuri investeering olema 3,3 triljonit aastas järgmise 15 aasta jooksul, et hoida sammu projekteeritud majanduse kasvuga. Uuringus pöörati ka tähelepanu sellele, et 60 protsenti infrastruktuuri investeeringutest peaks minema arenguriikidesse. 

Puentes lisas, et suurte infrastruktuuriprojektide võtmeasjaks on avaliku ja erasektori partnerlus. «Tõeline partnerlus riigiasutuste, eraettevõtete, investorite ja avalikkuse vahel on valem, kuidas paljud riigid edukalt oma infrastruktuuri arendavad.» Jaapani ja India infrastruktuuriprojektid on mehe sõnul head näited. 

Samas aga hirmutab infrastruktuuri investoreid pidevalt muutuv transporditööstus. Isesõitvad autod ja droonidel toimiv postisüsteem muudab arusaama sellest, kuidas täpsemalt peaksime rahastama transiidiprojekte.