/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/02/18/3777869t1he564.jpg)
Kuigi erinevad huvigrupid on soovinud õppelaenu maksimummäära tõstmist, on haridus- ja teadusministeerium teinud valitsusele ettepaneku jätta see samaks ja kehtestada tulevaks õppeaastaks maksimaalmäära suuruseks 1920 eurot.
Õppelaenumäär jääb tuleval õppeaastal senisele 1920 eurole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokkuvõtvalt on 2016. aasta hinnatõus tagasihoidlik ja seetõttu õppelaenu maksimaalmäära tõstmise vajadus on väiksem kui varasematel aastatel, märgib ministeerium valitsuse korralduse seletuskirjas. Õppelaenu eesmärk on katta õpilaste ja üliõpilaste tarbimiskulutusi, mitte õppemaksu kulusid, sest Eestis on võimaldatud omandada tasuta kõrgharidust, märgib ministeerium.
Ministeeriumi andmetel on alates 2010. aastast õppelaeunuvõtjate arv stabiilselt vähenenud. Näiteks 2014/2015 õppeaastal võttis õppelaenu õppelaenuõiguslike hulgast vaid 9 protsenti õppuritest. Eelnevast tulenevalt on langenud ka kommertspankade poolt antud õppelaenude summad ja mahud.
Tänavu aprilli lõpu seisuga oli õppelaenu käive kommertspankades 124 miljonit eurot, mis on kuus protsenti väiksem kui 2015. aasta lõpus.
Rahandusministeerium tegi ettepaneku ümardada maksimaalmäär 2000 euroni, sest maksimaalmäär on püsinud muutumatuna alates 2012. aastast, aga erinevad tarbimiskulud on suurenenud. Lähtudes tarbijahinnaindeksi muutusest tegi Eesti Üliõpilaskondade Liit ettepaneku tõsta maksimaalmäär 2244 euroni.
Swedbank omakorda soovis selle tõstmist 3000 euroni, kuna tasulises õppes saab tasuda senise õppelaenu maksimaalmäära eest kuni ühe semestri. Lähtudes 2016. aastal kehtivast töötasu alammäärast ja õppeperioodi pikkusest tegi AS SEB Pank ettepaneku tõsta maksimaalmäär 2900 eurole.
Praegusel 2015/2016. õppeaastal on õppelaenu maksimaalmäär 1920 eurot. Õppelaenu on õigus saada igal haridustasemel ja –astmel üks kord õppeaasta jooksul. Laenu saavad võtta õppurid, kel on Eesti kodakondsus või elamisluba ja kes õpib Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses, tasemeõppes või omandab kutsekoolis või rakenduskõrgkoolis keskharidust.
Eelmise aasta septembris õppelaenuintressi tasumise perioodil said Eestis tegutsevad kommertspangad sisuliselt riskivaba intressitulu tõenäoliselt ligikaudu 7 miljonit eurot, huvi õppelaenu vastu ning ka tulu on aga aasta-aastalt langenud, kirjutas BNS mullu.
Õppelaenu saavad väljastada Swedbank, SEB, Krediidipank ja Nordea; lisaks tegutseb segmendis ka Danske Pank, mis alates praegusest õppeaastast enam laene ei väljasta, ent teenindab eelmise aastani sõlmitud lepinguid. Suurima turuosaga on Swedbank ja SEB Pank.