Meelis Pai: turundusvõit muuseumist tuleb teisel ringil

Kultuuriminister Laine Jänes, nukuteatrikunsti maestro Ferdinand Veike ja Meelis Pai mullu märtsis nukuteatris Foto: Marianne Loorents / SL Õhtuleht

Eesti Nuku- ja Noorsooteatri direktor Meelis Pai selgitab, mis kasu toob teatrile mullu avatud NUKU muuseum turunduslikus plaanis. See muuseum võitis aasta turundaja auhinna parimate muuseumite ja ekspositsioonide arvestuses. Auhinna nimega «Muuseumirott 2010» andis välja kultuuriministeerium.

Pai sõnul toob mullu veebruaris avatud püsiekspositsiooniga muuseum teatrile mitu plussi.

Esiteks on külastajatel nüüd teatris rohkem tegevust, pikenenud on külastusaeg. See on üsnagi oluline näiteks Võru või Tartu lastegruppidele, kelle juhendajad mõtlesid varem, kas on otstarbekas sõita Tallinnasse vaatama kuni 1,5 tunnist etendust.

Samapalju aega saab sisukalt ja interaktiivselt veeta muuseumis.

Publikul tekivad samuti teistsugused seosed etendusega, kui nad on saanud muuseumis teada nukuteatrikunstist ja kuidas see on Eestisse jõudnud.  «Pärast seda vaatavad nad etendust hoopis teise pilguga,» on teatridirektor rahul.

Ka pakub teater õpitubasid, kus lapsed saavad ise nukke valmistada. Et õpitubadeks rohkem ruumi oleks, kaotas teater ära puidutöökoja.

Nii saavad õpilasgrupid veeta teatris sisuka päeva, saades lisaks kuulata loenguid ja kohtuda näitlejatega.

«Meie eesmärgiks on, et ühest muusemikülastusest tekiks teine külastuse ring. Et laps läheb koju, räägib oma vanematele, et tulla vanematega tagasi nädalavahetusel. See on päris hästi toiminud,» räägib teatridirektor.

Muusem on ka kõrgel IT tasemel, seal on suured puutetundlikud ekraanid, mille jaoks on loodud visuaallahendused, kus külastaja saab juhtida ekraanil nähaolevat rariteetset nukku, mida selle füüsilisel kujul ei saa puudutada.

Et 3,5 aastat tagasi valminud muusemi kontseptsioon ellu viia, tegi teatri juhtkond koostööd Eesti parimate programmeerijatega, kes kirjutasid ekspositsiooni jaoks spetsiaalsed programmid.

Rääkides just IT-lahendustest, peab Pai oluliseks, et muuseum pakuks teistsugust elamust, kui sarnase tehnoloogiaga poes või kodus on võimalik kogeda.

Pai osutab veelgi ühele nutikale momendile muuseumi kuvandi arendamisel. Nimelt usub ta, et muuseum peab jääma salapäraseks. «Muuseum ei ole kunagi lõpuni vaadeldav. Alati peab jääma selline tunne, et mul jäi kõik vaatamata. Ma nägin ainult osakese sellest.»

Kogu ekspositsioon on ka nii-öelda mitmel raskusastmel, kel tekib põhjalikum huvi, saab liikuda edasi inforada pidi, mis viib õpitubadesse, Nukuteatriga seotud olnud inimeste nii-öelda tähtedevõlvini (kus on 30 tundi audiovisuaalset infot) ja tõsisema huvi korral ka teaduslike käsitlusteni Eesti nukuteatrikunsti ajaloo teemal.

«Kui klient on juba tulnud teatrisse, tahame teda igal juhul hoida ja siduda, tekitada talle nii palju põnevust, et ta tahab igal juhul siia alati tagasi tulla,» võtab teatrideirektor Meelis Pai jutu teatri turundustegevusest läbi muuseumi kokku.

Käesoleval kuul uuendab nukuteater ka oma kodulehekülge, kus saab muuseumikülastusel saadud QR-koodiga osaleda ruumilistes tegevustes.

Ja päris lõpuks ka arvudest. Mullu veebruaris avatud muuseumis käis eelmisel aastal üle 30 000 külastaja. Muuseum teenis tulu 1,8 miljonit krooni. Muuseumi loomise peale kulus formaalselt 58 miljonit, mis saadi euroliidu fondidest. Formaalselt selles mõttes, et rahast kulus ekspositsiooni loomisele väike osa, Pai sõnul läks enamus rahast maja remondiks. Samuti kattis projektiraha osa teatri üldeelarve kuludest.