Bussifirmat nörritab maanteeameti plaan

Ekspressbussidele toob Mäo terminali sõitmine kaasa märgatava ajakulu ja üksikud reisijad. Foto: Laura Oks

Fantoombussipeatuste vastu sõdiv maanteeamet kavandab  uuendust, mis Tallinna ja Tartu vahel sõitvatele bussifirmadele ei meeldi, sest pikendab sõiduaega.

«Kui (bussi- toim) turgu ei taheta täielikult avada, siis on minu vaates kindlasti mõistlikum, et punkte antakse viie-kuue peatuse eest, kui see, et neid antakse 50-60 peatuse eest,» rääkis Lux Expressi juht Hannes Saarpuu, kes tegi oma valikus kirjas ettepaneku hakata liinilubade jagamisel peatusi hindama eeldatava nõudluspotentsiaali alusel.

Lux Express on üks kahest firmast, kes lisas Tallinna-Tartu liiniloa saamiseks sõiduplaani n-ö fantoompeatused, kus on kõike väiksem tõenäosus reisijate peale tulemiseks.

Maanteeametile tuli bussifirmade käitumine üllatusena, sest loodeti uusi peatusi kohtades, kus on ka tegelikult reisijaid. See olukord ärgitas ametit uuendama senist korda nii, et liinilubade jagamisel oleks kaalu vaid nendel peatustel, kus ka tegelikul inimesi elab.

«Mis on aga probleem, on see, et kui minu ettepanekus oli ainsaks aluseks elanike hulk mingi peatuse raadiuses, siis maanteeamet on jälle liikumas mingi ametnike äranägemisest sõltuva hübriidlahenduse suunas, mis võib hoopis uusi probleeme tekitada,» rääkis Saarpuu. Ta selgitas, et  lisaks ümbruskonnas elavate inimeste hulgale räägitakse veel mingitest «ühistranspordikeskustest» ja ka «väiksematest peatustest, kus olemas arvestatav nõudlus». Saarpuu sõnul on tema jaoks ebaselge, kuidas plaanitakse hinnata, kas mingis kohas on nõudlus või ei ole.

««Ühistranspordi keskuse» all mõeldakse ehk Mäo risti, samas Mäo risti ühistranspordikeskus täna lihtsalt reaalselt ei toimi - kui toimiks, oleks seal ka täna vedajaid, kes peatuda tahaks,» on Saarpuu veendunud.  Tema hinnangul  ei muuda süsteemi tervikuna paremaks «poliitika», kus keegi kuskil kontoris ilma selgete ja üks-üheselt mõistetavate kriteeriumiteta otsustab, et see peatus annab punkte ja see ei anna. « Kui peatuste kategoriseering lähtuks puhtalt püsielanike hulgast, siis sel juhul võiks see olla vastuvõetav,» lisas ta.

Bussifirmad ei soovi Mäo terminalis peatuda, sest see pikendaks sõiduaega märgatavalt.  Superbussi juhi Lauri helke sõnul ei ole nemad vastu  peatustele maantee ääres, kui buss ei pea peatuse tegemiseks maanteelt ära sõitma. «Kui seal on klient, me võtame ta peale ning viivitusi ei teki,» lisas ta.

Järvamaa ühistranspordikeskuse tegevdirektor Harri Lepamets Mäo terminali mõttetuks ei pea, sest sealt sõidavad läbi kõik maakonnaliinid, mis tulevad, kas Tallinna, Tartu või Rakvere poolt. «Maakonna sees on see ikkagi liiklussõlm,» kinnitas ta. Ka olevat seda läbivate bussiliinide arv suur ning inimesed kasutavad seda peatust ümberistumiseks. Samas möönis ta, et suuremate linnade vahel sõitvatele ekspressliinidele Mäosse sisse sõitmine on vastumeelt. «Nende jaoks on see ajakulu, sest tegu on ümbersõiduga, see ristmik on kahetasandiline ja sellepärast nad ei tahagi sõita,» selgitas Lepamets.

Maanteeameti ühistranspordi osakonna juhtivekspert Aini Proos  ei vastanud küsimusele, miks soovib amet suunata ekspressbusside liiklust läbi Mäo terminali. «Amet on küsinud ettepanekuid maavalitsustelt ja ühistranspordikeskustelt. Lähiajal küsime ettepanekuid ka vedajatelt,» oli tema vastus. Proos ei öelnud, millised on ameti vaatenurgast väiksemad peatused, kus Tallinna-Tartu trassil olemas arvestatav nõudlus. «Ootame kõigi ettepanekud ära. Täna on välja pakutud, et punktide andmisel võiks vaadelda erinevalt peatusi, kus kolme km raadiuses on vähemalt 1000 elanikku, ja peatusi, mille ümber on elanikke vähem,» ütles ta.